veebr 09
23
Üks tark ja elukogenud mees ütles hiljuti, et tema küll vett ei joo. Tema joob õlut. Kuna tegemist pole just inimesega rumalate killast, siis hakkasin mõtlema.
Miks siis õlu? Miks mitte viski või viin? Sellest, et mehed veini ei joo, saan ma aru küll. Pole mehe jook.
Samas on õlu ju pärmijook ja seega suudab ta meie verepildi ajutiselt korralikult sassi lüüa. Ja kui veri pole korras, siis ei maksa ka head tervist oodata.
Ehk siis tarbida mõnda kangemat jooki? Puhast viina näituseks? Pannakse ju bioloogiatunnis eksponeeritavad siseorganid meditsiinilise piirituse sisse, milles nad toredasti säilivad.
Ainukene viga vast ongi selles, et sellises keskkonnas aju lihtsalt ei tööta. Korralik konserv.
Pole puhast vett, pole mõistust.
Kui vere pH minimaalnegi kõikumine on eluohtlik, siis keha elab organismi vedeliku pH taseme kõikumise paremini üle.
Kui vedelik on liialt happeline, siis tekivad põletikud, kasvajad, erinevad nahahaigused ja suurel hulgal rasva, et seda hapet neutraliseerida. Ohtlik on see alles pikemas plaanis.
Probleem on selles, et kogu meie organismi tervis sõltub sellest, kui terve on meie aju, mis korraldab kogu keha talitusi.
Kui organism ei ole piisavalt puhas, siis kannatab mõistus. Ja kui aju infovahetus korralikult ei tööta, siis ei tööta ka keha. See kõik on ühtne süsteem. Terves kehas on terve vaim. Ma ei pea silmas väliseid füüsilisi näitajaid, vaid üldist tervislikku seisundit.
Terve inimese tunneb tavaliselt ära tema säravatest silmadest ja heatahtlikust energiast, mis teda näib ümbritsevat. Sellise inimesega on äärmiselt kerge ja meeldiv koos olla ja suhelda.
Tasakaalust väljas inimesega ei ole tavaliselt meeldiv suhelda. On võimalik küll, aga mitte meeldiv.
Kes mulle vastupidist tõestada mõistab, saab preemiaks kannu õlut 
____________________________________________________
Fotod on laenatud National Geographicu lehelt.
