Armasta

aprill 24, 2009 on 10:07 e.l. | In Arvamus, Info, Uncategorized | Kommentaarid välja lülitatud

Eks me kõik oleme kuulnud ütlemist – armasta oma ligimest, nagu iseennast.

Kerge öelda ja raske teha.

Nende ligimestega on alatasa üks igavene jama. Ei lase nad normaalset ei istuda ega astuda.

Osad ei lase tööinimestel öisel ajal rahulikult magada ja osad teevad suisa sigadusi.
Osad ligimesed on vägivaldsed ja osad on peast soojad. Osad on röövlid ja osad on valelikud. Osad on ülbed ja osad on totaalsed lambad.
Hirmus!

Mismoodi küll sihukesi armastada? Ja mida nad sellist mulle teinud on, et nad selle üldse ära teeninud oleksid?

Loogiliselt võttes ei kõlba selline õpetussõna kohe mitte üldse reaalses elus rakendamiseks. Pidevalt käib mingi madin mikro-, mini- või makromastaabis. Suur sõda Leipzigi linna all!

Väidetavalt eestlane teist eestlast siiski armastab. Kulinaarsest aspektist vaadatuna.

Eks ole söömine ju äärmiselt vajalik tegevus.

On ka üldistatud, et kõik mehed on sead.

Naiste kohta öeldakse lehm.

Rahvas on lambakari.

Naaber on tõbras.
Eestis on hea elada.

Oleme maalähedase mõtteviisiga rahvas. Poliitiline maastik on samuti looduslähedane.

Kesikuid juhib võõramaine loom Ninasarvik.

Oravad välgutavad vallatult esihambaid ja peituvad siis koheva saba taha.

Rohelised (need väikesed mehikesed) käivad ka vahest vaatamas, kuidas asjad planeedil Maa kulgevad.

Maalähedane Isamaa ja Res Contra ühing jälgib, et kõik riiklik vara ikka õigesse kohta saaks erastatud.
Kuidas saab sellist maad ja meid ümbritsevaid ligimesi mitte armastada?

Paraku on meile õpetatud, et enne tuleb teha palju rasket tööd, et armastus saaks meie ellu tulla.
Huvitav, kas see on kuidagi seotud Maslow trepiga?

Et esmalt tuleb teha silmad maas ja palehigis kõvasti tööd ja siis, kui pangalaen lõpuks on ära makstud, siis alles pensionipõlves saab võtta ette tegevuse, mis ka hingele armas oleks?

Kole väljavaade armastuse seisukohast.

Kust ma võtan aja kellegi armastamiseks, kui mul kogu aur töötegemise peale ära kulub? Ja millal ma leian aja iseenda armastamiseks ajal, mil ma künnihärjana rassin?
Raske juhus!

Ahjaa – armastus!

Mõni aeg tagasi tundsin vajadust muretseda endale väiksem infoterminal nimega pihuarvuti.

On füüsiliselt raske laia ekraaniga sülearvutit mööda ilma tassida.
Enne ostmist oli loomulikult vajalik lahendada armastuse täpse väljamõõtmise küsimus.

Kas ma armastan ennast piisavalt, et võimaldada endale seade, mis mu elu oluliselt kergemaks teeb?
Kas see tuvastamist vajav armastuse hulk on piisav, et osta korralik seade?
Äkki peaks ostma esialgu mingi hästi odava ja kasutatud variandi, mis hädapärast asja ära ajab?
Või osta ehk parim võimalik, aga kallis masin?

Nüüdseks on mul see seade olemas.
Niipalju mul armastust ikka jätkus, et ta endale võimaldada.

Kuna ma aga isiklikes prioriteetides sellist tehnikat eluks esmavajalikuks ei lugenud (vajalikuks siiski), siis hankisin seadme, millel on tõepoolest parimad omadused, aga ostetud sai ta lihtsalt soodushinnaga.
Miks?
Ma vist armastan end piisavalt, et endale halvema kvaliteediga asjade muretsemisega hilisemat muret mitte valmistada.

Ja kui ma olen oma valikutega rahul, siis on ka tervis parem. Ja tervis on kõige alus.

Kui pole tervist, siis pole ka eriti palju asju, mille nimel või mille pärast jaksaks pingutada.

Mens sana in corpore sano.

Aga armastuse suhtes kehtib vana hea ütlus “Date et dabitur vobis.” Anna ja sulle antakse. (Luuka evangeelium 6:38)

Palju rõõmu soovin ma teie ellu, sest rõõmus inimene on hea ligimesele!

  • Share/Bookmark

Kasu ioniseeritud veest

aprill 23, 2009 on 9:23 e.l. | In Info, Meditsiin, Tervis, Vesi | Kommentaarid välja lülitatud

Kasu ioniseeritud veest

Aeg-ajalt on kasulik mälu värskendada.  Endalgi kipub vahest ununema kõik see, millega ioniseeritud vesi organismis tegeleb.

Ioniseeritud vesi neutraliseerib liigse happe

Liigne hape põhjustab põletikke nii sees, kui ka naha pinnal. Hape kahjustab rakke, mille tõttu saavad alguse kõik kasvajad ja samuti ka muud moodustised (sapikivid, neerukivid). Liigne hape tingib rasva ladestusmise, sest rasv kaitseb kudesid happe eest.

Ioniseeritud vesi hoiab organismi kergel aluselisena

Kui organismi pH tasakaal on kergelt aluseine on rakud kogu kehas terved ja elujõulised. Kui rakud on terved, siis suudavad nad end kõikide viiruste ja mikroobide eest kaitsta. Seega tagab kergelt aluseline pH äärmiselt tugeva tervise ja immuunsuse haigustekitajate vastu.

Ioniseeritud vesi hoiab vere pH tasakaalus

Vere pH peab püsima väga kitsas stabiilses vahemikus, et veri oleks puhas ja suudaks täita talle pandud ülesandeid. Ka väikesed kõikumised sellel skaalal mõjutavad tugevalt kogu organismi tasakaalu.

Eks võetakse ka arsti juures tihtipeale vereproov, sest veri on äärmiselt täpne indikaator, mis peegeldab täpselt organismi tervislikku seisundit. Kui vere koostises on midagi puudu või üle, järgneb vältimatult haigestumine.

Ioniseeritud vesi hoiab vere pH tasakaalus ja tänu sellele suudab veri meid haiguste eest kaitsta ja varustada meid vajaliku hapniku ja toitainetega.

Ioniseeritud vesi hoiab terve organismi tasakaalus

Ei ole haigust, mis suudaks tervele organismile viga teha. Hormonaalne tasakaal on paigas, luud, lihased, kõõlused ja koed on terved. Siseorganid on puhtad ja töötavad hästi. Ja kui keha on terve, siis on ka vaim värske. Paraneb tuju ja tulemused. Roheline tee antakse ka röömule, mida meie ümber esmapilgul vähe leidub.

Ioniseeritud vesi hoiab keha noorena

Keha rakud uuenevad pidevalt. Kui organism ei ole tasakaalus, siis on see uuenemine vaevarikas. Terve meie keha on aga suuteline uuenema ja end parandama. Kuidas muidu me muutuda saaksimegi, kui me pidevalt end ei uuendaks.

Selle eelduseks on aga tingimus, et me enda eest hoolitseme ja ei lase ebavajalikel ja kahjulikel ainetel end hävitada.

Midagi keerulist siin ei ole. Natukene tervet mõtlemist ja õige toitumine ning puhas vesi panevad aluse kõrgele elukvaliteedile kuni lõpuni.

Keha on oskumatult keerukas, aga äärmiselt lihtsalt korrashoitav süsteem.

Organismi võimekusest võib lugeda ka lehel Vananemine.

Palju tervist ja rõõmu Teile kõigile!

  • Share/Bookmark

Tuvastati Windows

aprill 21, 2009 on 7:49 e.l. | In Info | 2 Comments

Teie arvutis tuvastati Windows

Uuendage viivitamatult oma operatsioonisüsteemi

Umbes sellised kirjad on varsti ilmumisel Windowsi kasutajate arvutite ekraanidele, kui nad soovivad Internetti kasutada.

Teie arvuti on kuritegelik ja levitab rämpsposti!

Paigaldage viivitamatult uusim Microsofti operatsioonisüsteem!

Paigaldage viivitamatult uusim RIA poolt sanktsioneeritud viirustõrje süsteem!

Eripakkumine – Windows + Viirus ainult 7999.- krooni eest!

Teie internetikonto on blokeeritud. Ostke viivitamatult uus arvuti!

Kõlab huvitavalt? Võib olla tõesti.

Samas peab tõdema, et needsamad isikud, kes aktiivselt viirustega risustatud arvutitega võitlema on asunud ei kasuta Windowsi, sest teadupärast on see kõige ebaturvalisem op-süsteem maailmas.

Edasi võite lugeda tänasest Eesti Päevalehest.

  • Share/Bookmark

Inimene suudab palju

aprill 17, 2009 on 1:19 p.l. | In Info | Kommentaarid välja lülitatud

See postitus tuleb erinev tavapärasest mõtteväljendusesst.

Mida me ei suuda?

Igapäevaselt antakse meile märku, et me sõltume paljudest asjades, ilma milleta meie elu ei edene. Uudised, vestlussaated, õpetuslikud sarjad, seebid…

Meeletu MÜRA!

Ja mingit kasu (vähemalt minule näha ei ole).

Oma elatud aja vältel olen tihtipeale läinud kaasa mitmete pakutud “lahendustega”. Üks lubab lamedamat kõhtu ja teine kinnitab, et “valgustatus” saabub vältimatult peale “selle” programmi läbimist.

JAMA!

Alles “kõrges vanaduses”  olen tasapisi hakanud mõistma pisut paremini seda maailma, mis meid siin ümbritseb.

See, et mõnigi meist abi leiab pakutud tehnikatest on tervitatav ja hea. Ausalt.

Minu areng suunab minu eluenergiat huvitaval kombel raamidest välja.

Seletan…

Kui avastasin enda kaoks aluselise ioniseeritud vee, siis võtsin seda, nagu vahendit (oma toonase elustiili juures) olla tervem. Eesmärk sai saavutatud.

Mingil ajal (umbes 5 kuud hiljem) märkasin, et minu ajutegevus on “täistuuridel”. Nüüd pean rõõmu ja kurbusega tõdema, et olen jõudnud murdepunkti.

Siin on 2 võimalust:

1) Eitada sündinut või
2) Minna vooluga kaasa ja tunda sellest rõõmu.

Usun, et paljudele on see kirjeldus vastuvõetamatu, sest nad ei ole n.ö. minuga samas laines. Ei hullu :)

Võtame elu ehk pisut rahulikumalt. Egas ta eest jookse. Keskendume ehk sellele mis on, selle asemel, et tuult püüda?

Ja tuule püüdmisega on samuti mõistlik piiri pidada.

Minu tavapärane tasakaalu taotlemine tuli tagasi ja koputas mulle õlale.

  • Share/Bookmark

Tallinna vesi kohiseb

aprill 16, 2009 on 9:30 e.l. | In Info, Vesi | Kommentaarid välja lülitatud

Suured emotsioonid on lõkkele löönud ümber Tallinna Vee. Tunduks nagu vesi kohiseks ja suisa keeks ses kaunis Tornide Linnas.

Õige ju on, et eestimaa pealinnas on vee kvaliteet selline, nagu ta jätkuvalt olema saab ja et vähe on linnas piirkondi, kus kraanist tervisele täiesti ohutut vett välja voolab.

Pean paraku jällegi tõdema, et tavalist vetelpääste tööd peab ikkagi uppuja ise tegema.

Loota Suurele Vennale, kes karvase ja sooja abikäe ulatab, on naiivne.

Oli kord üks kuulus mees, kes ütles (samuti raskel ajal), et “Ärge küsige, mida riik saab teha Teie heaks, vaid küsige, mida saate Teie teha riigi hüvanguks!”

Targad sõnad.

Ennevanasti võttis talurahvas vigla ja hakkas sellega mõisahärrat suskima.

Praegusel ajal on rahvas nii laisk, et ei viitsi isegi valima minna.

Ja kui ka lähevad, siis valivad just need poliitikud, kes “vee eriti sogaseks ajada” oskavad.

Seega – loe lehte, Eesti rahvas ja rõõmusta!

Positiivseid emotsioone Eesti Ekspressi vahendusel

  • Share/Bookmark

Miks valida Tyent

aprill 14, 2009 on 9:16 e.l. | In Info, Tervis, Vesi | Kommentaarid välja lülitatud

Miks valida Tyent?

Tõepoolest!

Kui jätta kõrvale disaini ilu, mis on võrreldav Apple Maci toodetega, puutetundliku kontrollekraani kasutusmugavus ja paigaldamise lihtsus, siis mis on Tyentis veel sellist, mille pärast peaks just Tyenti valima?Ega seda polegi vähe

Tyentil on täisautomaatne mikroprotssori juhitav kontrollsüsteem.

Hääljuhised seadme kasutamiseks ja filtrite hooldamiseks.

Kõikide veetasemete individuaalne seadistamine vastavalt vajadusele.

Elektrolüüsi antiviirusekaitse süsteem.

Tippkvalteediga filtersüsteem.

Automaatne sisemine funktsioonide turvakontrolli süsteem.

Automaatne veevoolu stopper.

SMPS voolujuhtimise patenteeritud süsteem.

Parimad plaatinast ja titaanist elektroodid.

Automaatne eletroodide puhastus reaalajas (RTR).

SMPS tähendab Switching Mode Power Supply ja kindlustab selle, et elektrivoolu kasutamine oleks maksimaalselt efektiivne, ökonoomne ja stabiilne. Elektroonikahuvilised võivad täpsema kirjelduse leida patendi nr. 10-0714055 spetsifikatsioonidest.

Tyent veeionisaatorid sisaldavad veefiltreid, mis kasutavad patenteeritud TM (Total Microorganism) kaubamärgi kaitsega mikroorganismide vastast kaitsetehnoloogiat. Tõhusamat mikroorganismide vastast kaitset seni veel loodud ei ole. Märksõnadeks oleksid nanofiibertehnoloogia ja täpselt määratud võnkesagedusega keraamika.

Veel midagi?

Loomulikult tagab Tyent oma toodete kvaliteedi ja garantiihoolduse ning volitatud edasimüüjate põhjaliku koolituse.

Lisaks on maaletoojatel täiendav ajakohane meditsiiniline info elektrolüütiliselt mõjutatud vee omadustest ja mõjust organismile. Nii teoorias, kui ka praktikas.

Selle tõttu saame anda praktilisi soovitusi, mis vastavad klientide individuaalsetele vajadustele.

Kõiki Tyenti veeionisaatorite kasutajaid peame vajalikuks võimalikult põhjalikult informeerida ja ei piira infot pelgalt kaasasoleva kasutusjuhendiga.

Selle tõttu on olemas ka see Blogi ja kõik muud suhtluskanalid.

Oleme alati olemas, et küsimustele vastata ja leida parim sobiv lahendus.

Miks siis valida Tyent?

Ehk lisaks selle tõttu, et me ei ole nii rikkad, et osta korduvalt odavaid asju ja eelistame parimat.

  • Share/Bookmark

Vee kvaliteedist

aprill 12, 2009 on 9:28 p.l. | In Info, Tervis, Vesi | Kommentaarid välja lülitatud

Vee kvaliteedist

Huvitav on tõdeda, et hoolimata sellest, et kraanist tuleb ebaselge kvaliteedi ja omadustega vett, usuvad tarbijad pigem teenusepakkujat, kes (üllatus – üllatus) väidab, et kõik on Super.

Küllap olekski, kui vee müüja suudaks vee kvaliteedi tagada.

Kui vett ka puhastatakse, siis on trassid sedavõrd amortiseerunud, et sealt võib isegi mutantseid Ninja kilpkonni püüda.

Ja kui trass on suhteliselt uus, siis lonkab puhastamine.

Ja kui puhastamist vaja ei ole, siis ei suuda ka vee müüja seda vett ära rikkuda.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutab pisut jälle vee kvaliteedist. Eks parem siis hilja, kui mitte kunagi…

Kirjatükk on järgnev:

EURONÕUDED Euroopa Liidu nõuetele mittevastavat vett müüakse peamiselt Ida-Virumaal ja Harjumaal.

Kuigi kõik vähemalt 2000 kliendiga Eesti veevärgid pidid 2008. aasta lõpuks joogivee kvaliteedi Euroopa nõuetega vastavusse viima, on Narvas, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Sillamäel, Mähel, Maardus, Paldiskis, Sakus, Viimsis ja Türil veega endiselt probleeme.

Peamiselt on joogivees liiga palju rauda ja mangaani, mis otseselt tervisele ohtlik ei ole, Põhja-Eestis aga ka radioaktiivsust ja Narvas vähiriski suurendavaid trihalometaane.

„Üldiselt on joogivee kvaliteet aasta-aastalt paranenud. Rajatud on uusi ja laiendatud olemasolevaid veevärke, ehitatud tänapäevaseid veepuhastusjaamu,” märkis tervisekaitseinspektsiooni planeerimise ja monitooringuosakonna peaspetsialist Aune Annus, kes ühtaegu tunnistas, et siin-seal on siiski põhjust muret tunda.

„Suurtele veevärkidele, mis eelmise aasta lõpuks nõuetele ei vastanud, ei tohi me enam müümislubasid väljastada. Selliseid ettevõtteid on meil kümme,” lisas Annus. Sotsiaalministeeriumi andmeil on müügiloast ilma jäänud ettevõtete teenindada pea 150 000 inimest.

Ometi müüvad ettevõtted vett edasi. „Kraani kinni keerata ei saa, inimestel on vett vaja. Tegu on ka indikaatornäitajatega, mis ei ole tervisele ohtlikud, nii et oleme müüjatele teinud ettekirjutuse ja andnud tähtajad oma asjad korda saada,” sõnas Annus. Ta avaldas lootust, et olukord siiski muutub, sest enamiku mureküsimuste lahendamiseks on hakkavad ettevõtted saama abiraha keskkonnainvesteeringute keskusest (KIK) ja Euroopa vahenditest.

„Üle 2000 tarbijaga veekäitlejad müüvad vett veeseaduse alusel, mille kohaselt on vee erikasutajal õigus töödelda vett joogiveeks ja seda müüa. Samas ei keelata tarbijatele vett edastada, kuna sellise vee tarbimisest tulenev terviserisk on mitmeid kordi väiksem kui olmevee puudusest tulenev epidemioloogiline oht,” selgitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eli Lilles.

mittevastavusest teavitada, mis aga ei vabastada kohustusest viia joogivesi kvaliteedinõuetega vastavusse. Kuna indikaatornäitajate ületamine ei ole tervisele ohtlik, siis võib sellist vett julgesti joogiks tarvitada. Juhul kui vee maitse, lõhn või värvus on häiriv, võib kasutada näiteks veepuhastusfiltreid.

KIK-i andmeil on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi abiperioodi 2007–2013 esimene taotlusvoor toimunud ja selle tulemusena tehti 36 rahastamisotsust. „Toetuse kogusumma on 4,78 miljardit krooni ja kui need projektid valmis saavad, on ligi 268 000 inimesel hea ja puhas kraanivesi,” ütles keskuse kommunikatsioonijuht Kristiina Pennar.

Nende seas on ka muret tekitava veekvaliteediga Kohtla-Järve ettevõtte Järve Biopuhastus ühisveevarustuse rekonstrueerimise projekt.

„Meil läks eelmise aasta lõpus vesi käest ära. Valdavalt oli see tingitud amortiseerunud süsteemist. Kallasime siis vee puhastamiseks sellesse käsitsi kloriidilahust, kuid selline käsitöö ei ole stabiilne ega taga nõuetele vastavat jääkkloori taset,” oli ettevõtte tootmisdirektor Andra Pärnamäe murelik.

„Tegime KIK-ile rahastamistaotluse, et reservuaarid korda saada. Märtsis otsustati, et saame tööde jaoks 2,2 miljonit krooni. Selle aasta oktoobris-novembris peaks töö valmis olema,” sõnas ta. Lisaks ootab ettevõte pea miljardikroonist rahasüsti Brüsselist, et rajada 2012. aastaks joogiveejaam.

Seni tegeleb firma pideva nn tulekustutustööga, tehes vee olukorra kohta seiret ja pestes torusid kohe, kui midagi kahtlast leitakse, et vesi võimalikult kvaliteetsena tarbijateni jõuaks.

Viimsis asjad korda aasta lõpuks

AS Viimsi Vesi, mis varustab veega suurt osa poolsaare rahvast, loodab peagi probleemid lahendada.

„Meie vesi on labori andmetel joogikõlblik, kuid see on halva lõhnaga ja kui kraan tilkuma jääb, tekib kraanikausi põhja roostekiht,” rääkis Viimsi elanik, Mereranna tee 4 korteriühistu esimees Avo Leemet.

Samamoodi on ühistu veefiltreid vaja kord kuus puhastada, sest muidu tekiks ummistus. „Viimsi Vesi lubas meile varsti veepuhastusjaama ehitada. Jutt hakkas juba ammu pihta,” sõnas ta.

AS-i Viimsi Vesi juhatuse liikme Toivo Eensalu andmeil renoveeritakse praegu poolsaarel torustikku. 200 miljoni kroonise projekti eest peaks aasta lõpuks 70 protsenti piirkonnast korda saama.

Seejärel asutakse ehitama veepuhastusjaama.

„Saame veel 100 miljonit krooni jaama jaoks. Projektile lähen täna järele ja järgmisel nädalal saame hankega tegelema hakata,” sõnas Eensalu neljapäeval.

Ettevõtted, millel osas teeninduspiirkondades veemüügiluba puudub, on OÜ Järve Biopuhastus, Jõhvi Veemajandus OÜ, Sillamäe Veevärk AS, Narva Vesi AS, AS Esmar Ehitus, AS Maardu Vesi, Paldiski Linnahoolduse OÜ, Saku Maja AS, AS Viimsi Vesi ja Türi Vesi OÜ.

  • Share/Bookmark

Munade kaitseks

aprill 10, 2009 on 1:35 p.l. | In Info, Toitumine | Kommentaarid välja lülitatud

Juba vanad hiinlased teadsid, et munas on Yin ja Yang tasakaalus. Ja et munade söömine ei tekita halba kolesterooli on samuti selgeks tehtud.

Kui naisterahvas sööb päevas kaks muna, saab ta nendest tervelt kolmandiku vajalikust päevasest proteiinikogusest.

Kui meesterahvas sööb ära kaks muna, saab ta kätte kolmandiku vajalikust päevakogusest.

Munades on vitamiinid A, B, D ja E.

Lisaks sisaldavad munad rauda, tsinki, seleeni ja fosforit. Ka neid on organismil vaja.

Arstid siiski veel üle seitsme (7) muna nädalas tarvitada ei soovita. Ühekülgne toitumine ei ole tõepoolest kellegile märgatavat kasu toonud.

Ärge siis mune loopige. Parem sööge mõned neist.

  • Share/Bookmark

Sõltuvus puhtast veest

aprill 9, 2009 on 8:38 e.l. | In Tervis, Vesi | Kommentaarid välja lülitatud

Sõltuvus puhtast veest

ehk

Kuidas organism tunnetab vee kvaliteeti

Kui organism on harjunud puhta veega siis muutub ta tundlikuks joodava vee kvaliteedi suhtes. Kui olete harjunud jooma puhast kaevuvett, siis te enam vabatahtlikult porist lombivett juua ei soovi.

Kuna olen vastu võtnud otsuse juua ainult puhast ja tervislikku vett, olen seda ka tegelikult teinud. Selle tõttu on paranenud lõhna- ja maitsemeel selle piirini, et tunnetan selgelt, kas söök-jook on puhas ja tervislik.

See on samas hea ja halb. Halb on see siis, kui söödav-joodav ei ole puhas, aga sööma-jooma peab.

Kui väljas süües näiteks toidu juurde tellida harjumuspärane klaas vett, siis taban end tihtipeale sellelt, et tahaks selle vee välja sülitada. Et mitte matslikult käituda, olen seni suutnud esimese lonksu alla neelata, aga ülejäänud klaasitäis jääb reeglina puutumata.

Mõnes mõttes on see halb. Alati ei ole võimalust puhta vee pudelit kaasas tassida, aga vett on organismile regulaarselt vaja.

Kui nüüd keegi arvab, et olen peast segaseks läinud, siis proovigu ise juua kaks nädalat toatemperatuuril seisnud vett peale puhta kaevuvee joomist.

Selline maitsevahe on ioniseeritud puhtal veel võrrelduna plastpudeli veega.

Kui aga janu on siis tuleb juua.

Probleem on lihtsalt selles, et ma tunnetan selgelt, et vesi ei ole puhas.

  • Share/Bookmark

Juttu pinnaveest

aprill 8, 2009 on 9:44 e.l. | In Info, Tervis, Vesi | Kommentaarid välja lülitatud

Järvevee kvaliteedist on ennegi juttu olnud. Nüüd on ka üks erakond avastanud, et kasutatav lahendus ei taga meile kvaliteeti ja on rahaliselt kulukas. Alljärgneva idee elujõulisuse suhtes võib igaüks ise seisukoha võtta. Vanarahvas teadis öelda, et uppuja päästmine ei sõltu reeglina lähima vetelpäästja töökoormusest.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutab…

Eile õhtul toimunud koosolekul tegi Rahvaliidu Tallinna linnaühenduse juhatus Tallinna linnavalitsusele ettepaneku kaaluda pealinnas põhjavee kasutusele võtmist ja loobumist kallist ja ebakvaliteetsest Ülemiste järve pinnaveest.

Põhjavee kasutuselevõtt eeldab Tallinna veetorude võrgustiku kaasajastamist ning ülelinnalise puurkaevude võrgustiku osalist taastamist ja uute kaevude rajamist, teatas Rahvaliidu Tallinna linnaühenduse juhatuse esimees Lauri Läänemets.

“Täna kasutame Ülemiste pinnavett, mis on saastele avatud ja selle puhastamine osooniga on üks kalleimaid puhastamisviise. Põhjavesi ei ole avatud saastele ning seetõttu on ta puhastamise kulud väikesed, mis muudaks ka vee hinna linnakodanikele soodsamaks,” märkis Läänemets.

Rahvaliidu Tallinna linnaühenduse arvates tuleb linnal tellida sõltumatu ning objektiivne uuring, et selgitada välja parimad ja odavaimad põhjavee kasutuselevõtu kohad.

”Tallinna veetarbimine on viimaste aastakümnete jooksul vähenenud kordades. Kui 1970-1990. aastatel tarbiti ainuüksi põhjavett kuni 60 000 kuupmeetrit , siis täna vajame vaid 15 000 kuupmeetrit ööpäevas. Selleks peaks jätkuma põhjavett nii Tallinnas kui ka lähiümbruses,” täiendas Läänemets.

  • Share/Bookmark
Get Adobe Flash playerPlugin by wpburn.com wordpress themes

Entries and comments feeds. Valid XHTML and CSS. ^Top^
557 queries. 1m157 seconds.
Powered by WordPress with jd-sky theme design by John Doe. Wordpress Themes.

Proudly using Dynamic Headers by Nicasio WordPress DesignCopyright Lifewater 2008 - 2009
Theme Tweaker by Unreal
Copy Protected by Chetan's WP-CopyProtect. Top œles tagasi