Rääkides peldikutest kerkib minu mälusoppidest üles kolm kujundit.
Esimene on Reaalkooli poisslaste wc, mis oli koristajatädi ja klientuuri katkematu kodusõja tulemusena nii üht kui teistpidi koht, kus hingata ei saanud.
Ühel puhul tabas sisenejat totaalne keemiarünnak kloorgaasi näol, mis hingamise seiskas ja kippus pildi eest tõmbama. Teisel puhul olid aroomid sellised, mis sundisid maosisu reflektoorselt kehast põgenema. [...]



