Vee kvaliteet kontrolli all – tehtud

Mõni aeg tagasi puutusin kokku paari huvitava putukaga, kes elasid Kristiines (Tallinnas) asuva korteri veefiltris. Veefilter oli sedavõrd korralik, et püüdis nad kinni ja selle tõttu joomiseks kasutatava vee hulka nad ei sattunud.
Korteri peremees seletas lahkelt, et esimene pesakond putukaid oli umbes kuu aega tagasi juba filtrist eemaldatud. See oli juba teine pesakond, mis mõnuga ringi siblis ja ei lasknud end häirida Talinna Vee lubadustest, et 90% Tallinnlastest joob väga hea kvaliteediga vett.

Vaatasin huviga Tallinna Vee kodulehte. Ilus leht muuseas.
Seal olid välja toodud vee kvaliteedinäitajad erinevate linnaosade kaupa.
Kui tavapärane klooriga mürgitamine kõrvale jätta, siis mind isiklikult pani sügavalt mõtlema vee pH tase Pirital, milleks oli kõigest 4.8.

Olgu öeldud, et tervisele kahjutu vee pH algab 7-st, mis ei ole ei happeline ega aluseline, vaid neutraalne. Vesi, mille pH on 4.8 on väga happeline ja ei ole sobiv joogiveena tarbimiseks.

Sellise vee joomine põhjustab põletikke nii siseorganites ja lihaskudedes, kui ka mitmesuguseid nahahaigusi ja allergiaid. Isegi, kui see vesi on suhteliselt puhas ei ole ta joogiveena ohutu.

Viimsi vee kvaliteeti pole vaja keeruliste vahenditega mõõtagi. Piisab sellest, kui oma nina usaldada. Ta ei ole puhas.
Nõmme vesi pole iseenesest paha, aga ka mitte eriti ohtu pikaajalisel tarbimisel. Eriti tõsi on see alla 17 aastaste tarbijate puhul, kes on enam vastuvõtlikud raadiumi ja uraani mõjude suhtes. Kusjuures Tallinna Vesi kinnitab ise, et radioaktiivset elementi uraan sisaldub ainult 0,77 kuni 1.1 ühikut liitri vee kohta. Arseeni pidi seal samuti vähe olema (0.35 – 0.82).

Järelikult on kõik korras?

Kloorist ei taha mõeldagi. Igaüks kes veekraani veepuhastusjaama läheduses lahti keerab, tunneb ise, et vett klooritatakse. Ja kloori lsatakse seda rohkem, mida hullemini veetrassid amortiseerunud on.

Eraldi teema on Ülemiste järvest üle lendavate lennukite tualettide sisu ja liigse kütuse otse vette kukutamine. Vett ju puhastatakse…

Joogivee kvaliteet Tallinnas vastab väidetavalt normidele. No jumal temaga!

Kuidas on aga lood mujal?

Selgub, et asustamata kohtade pinna- ja põhjavee seis on hea. Lisaks on palju looduslikke allikaid, mis on puhtad.

Samas ei vasta Tallinna, Kirde – Eesti ja intensiivsete põllumajandusalade keskkonnaseisund nõuetele.
Peipsi järve seisund on piiripealne ja Pihkva järve on halb.
Väga suur osa Eestist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud mürgise ja happelise aherainega.

Selle tõttu on põhjavesi reostatud väga suurtel aladel.

Kohtla – Järvel on meeletu mägi jäätmeid. Kiviõlis samuti. Elektrijaamadel on isiklikud (happelised) tuhamäed. Aga me ju teadsime kõik, et sealne vesi üldse juua ei kõlba.
Tamsalu kandis on mitmeid hüljatud sõnnikuhoidlaid, mis oma sisu vette lisavad. Neid on ka Käru jõe ääres ning mujalgi.

Lisame väetisehoidlad, mis on maha jäetud ja lekivad otse põhjavette.

Vääna karstiala lasti üldse kuivaks joosta, kui Angerja oja Pirita jõkke suunati. Pole vett, pole probleemi.

Tuleme korraks tagasi Tallinna kanti.

Maardus on hüljatud tööstuskombinaat, mis põhjavett lekib. Pole siis ime, et Maardu Vesi tahab Tallinnast joogivett saada.

Rae vallas on koht, kuhu kanad ja muud pudulojused viiakse, et maa nad mataks ja vesi viiks.

Kes on näinud, mis toimub Tallinnas Männiku puhkeala piirkonnas?

Kes on kursis, täpse elevhõbedareostustasemega Balti Jaama piirkonnas?

Kas Kopli tööstuspiirkonnas kasutati Nõukogude ajal keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid?

Mis te arvate, kas raudtee ja sadamate piirkonnad on reostatud või mitte?

Põhimõtteliselt võiks veel keskenduda mainitud objektidele eraldi ja lisada kümneid teisi. Aga aitab.

Kes soovib, loeb lehte. Kes mitte, võib videot vaadata.

Kraanivees elavad putukad ehmatasid tallinlast

Tags: Info, Tervis, Vesi

This entry was posted on 26 mai, 2009 at 11:35 e.l.. You can follow any responses to this entry through the RSS 2.0 feed. Both comments and pings are currently closed.

Posted in Info Tervis Vesi by Indrek 1 Comment