juuli 09
11
Happe ja aluse tasakaalu teooria
Blogimises on vahepeal pikk paus tekkinud. Osalt selle tõttu, et suvi on see üürike aeg, mil väljas viibimine kaalub tubased teod ülekaalukalt üles. Teisalt on tegemist firma blogiga ja selle materjali hulk, mis ei ole kaitstud autoriõigusega hakkab tasapisi ammenduma. Seega oli plaanis avaldatud materjal grupeerida ja paigutada Info sektsiooni meie lehel.
Mõned blogipostitused tulevad siiski veel, sest peame vajalikuks reageerida väärinformatsioonile, mida asjaga kursis mitteolev ennast skeptikuks nimetav Martin on avaldanud blogis nimega www.skeptik.ee
Muhelesin siin ennist, kui lugesin avaldatud mõtteid, aga hiljem muutusin üsna tõsiseks, sest selle info tõe pähe võtmine ei tule küll kellelegi kasuks.
Mees on oma arvamuse kujundamisel aluseks võtnud ameerika spordiarsti dr. Gabe Mirkini väited ja suhtunud neisse täiesti kriitikavabalt, nagu tegemist oleks absoluutse tõega.
Seda on kurb tõdeda, sest hr. Mirkin ei selgita oma hinnanguid ja lihtsalt postuleerib.
Samuti ei viita ta ühelegi allikale, mida ta on sellistele mõtetele tulemiseks kasutanud või kuidas ta üldse nende järeldusteni jõudis.
Vastukaaluks ameerika tohtri väidetele on panna üle neljakümne aasta väldanud (ja ka hetkel teostatavad) laboratoorsed uuringud ja katsed, mis selgelt ja rangelt akadeemiliselt sedastavad, et pH teooria mitte ainult ei ole õige, vaid on ka täielikult nii mikrobioloogiliselt, kui ka füüsikalis – matemaatiliselt tõestatav. Ja seda on sadu kordi kümnetes ülikoolides ja uurimisinstituutides ka tehtud.
Selle teooria täies mahus lahti kirjutamine oleks mitme aasta töö, sest esmalt tuleks olemasolevad uuringute tekstid ära tõlkida, siis tuleks neist koostada adekvaatne uurimistöö ja samuti lisada asjakohased lisa- ja tõendusmaterjalid läbi viidud katsete ja uuringute kohta.
Kuna mul selleks kuluvat 5-6 aastat varuks ei ole ja et keegi ei ole avaldanud soovi seda tänuväärset projekti rahastada, siis on „maakeelne raamat“ seni ilmumata.
Samuti on üheks takistuseks erinevate uurimisinstituutide autoriõigusega kaitstud materjalid, mille avaldamine lisaks selle raamatu ilmumise kuludele veelgi rahalist väärtust juurde. Samuti tuleks arvestada, et Maarjamaa raamatuturg ei ole orienteeritud kitsalt teaduslike teoste massidele müümisele.
Miks selline jutt? Eks ikka selle tõttu, et meie kallis võsapetslikus ärapanemisele madaldunud Eestis ei ole millelgi vähemal piisavalt rasket kaalu nende silmis, kes ei ole ise suutelised ümbritsevat reaalsust piisavalt adekvaatselt jälgima ja hindama ning vajavad ka igapäevates toimingutes issi, emme või tähtsa onu tarka sõna.
Kuna skeptik.ee lehel avaldatud teema on mulle tuttav sügavamalt, kui enamikule Baltlastele, siis lugesin huviga, lootuses näha mõnda tarka järeldust. Kahjuks pidin pettuma.
Jutt käis saunanaiste äraproovitud skeemi järgi ja järeldusteni tegelikult ei jõutudki. Martini järeldus, et asi on „jama“ ei ole ei argument ega fakt.
Mitte miski ei lakka olemast, kui keegi oma puudulike teadmiste tõttu seda uskumast keeldub.
Sama hästi võiks ju väita, et meie planeet ei pöörlegi kiirusega 1600 km/h sellel põhjusel, et muidu oleksime ammu kosmosesse lennanud. Või samaväärne väide, et gravitatsiooni enne selle avastamist lihtsalt ei eksisteerinud, sest see ei olnud piisava akadeemilise täpsusega fikseeritud.
Mul on kuri kahtlus, et meie lehel avaldatud info oli selle tõttu viidatud materjalidest välja jäetud, et meie nimelt teame täpselt, millest me räägime ja suudame seda ka tõestada.
Igaüks, kes asja vastu tõsist huvi tunneb, saab kontakti võtta ja sisustada selle teooria kokkuvõtetega tutvumiseks terve nädala, mis on täis avastamisrõõmu. Ja mitte ainult kuivade teadustekstide lugemisega vaid ka uuringute jälgimisega, mis on dokumentaalfilmi vormis talletatud.
Sest ükski teooria ei oma vähimatki väärtust, kui temast midagi kasu ei ole.
Eesti omariiklus ei ole väga vana. Selle tõttu ei ole paljud mujal maailmas tõestamist leidnud avastused meie rahva laiemale üldusele tuttavad. Selleks kulub oma aeg.
Mis nüüd puudutab ioniseeritud vett, siis rohkem arenenud tehnoloogiaga riikides kasutatakse seda juba ammu nii meditsiinis vähi, diabeedi, allergiate, nahahaiguste jne. raviks. Samuti on ioniseeritud vesi masskasutuse põllumajanduses nii saagikuse tõstmiseks, taimehaiguste vältimiseks, viljade desinfitseerimiseks, kui ka muuks. Täielik mahetootmine ja seda masstoodanguna.
Kuivõrd meie eesmärgiks ei ole vaielda asjatundmatute väidetega, siis jätame siinkohal välistele allikatele viitamise ära.
Soovi korral võime anda teadusasutuste ja instituutude kontaktid, kes on uuringuid läbi viinud. Autorikaitsega seonduvad kulud katab sel juhul tõsine huviline, kes pöördub algmaterjali kontrollimiseks otse allikate poole.
Meie saame jagada ainult seda infot, millele meile õigus on antud.
Siin kohal on kohane üleskutse praktiseerivalt mikrobioloogile, kes teemast huvitub. Uurimismaterjal, mis on meie käsutuses käib meie arusaamisest selgelt üle. Saate adekvaatset infot ja ehk suudate saadu ka lihtsamasse maakeelde panna!
Mis aga puudutab veebilehte Skeptik, siis on selle nimetus selgelt eksitav. Objektiivset reaalsust adekvaatselt tajuvad indiviidid võiksid selle nime võimalikult pea muuta Dogmaatik.ee`ks.
Miks ei ole tegemist skeptikutega võite ise lugeda aadressil Skeptikud
Ükski enesest lugupidav skeptik ei postuleeriks nii ebatäielikku andmestikku kasutades pidevalt, üritades luua dogmasid, mis lähemat uurimist ei kannata.
Pigem jääb arvamus, et tegemist on alaväärsustundega (mis on ravitav), mis sunnib oma nõrka ego argumendivaba lahmimisega turgutama.
Samas võin ma ka eksida, sest sellise propaganda veskid on kindlasti hinnatud nende silmis, kes ei soovi näha inimesi, kes suudavad ümbritsevat mõista ja on selle tõttu raskelt käsutatavad.
Kusjuures armees on selline ajupesu tavaline, sest ükski mõtlev inimene ei pista oma pead käsu peale ahju, ega lähe „targa ja õilsa onu“ käsu peale ükskõik keda tapma, kui nii öeldakse.
Armee meetodist ma saan aru, sest kui võetakse iseseisev mõtlemine ja kriitikameel ning inimlikud väärtused, siis pakutakse vastu patriotismi ülevat ja magusat mett ning plekist plönne.
Veebileht Skeptik aga ei paku mitte midagi.
Kui Martin Luther sooviks rabiks saada ja ta mittesobivaks arvati, siis tahtis ta katoliku kirikuga kõrgel tasemel liituda. Kui ka nemad talle ära ütlesid, siis keeras ta paavstile käki, kui rikkus ära kiriku kõige pühamad sakramendid missa ja muude selgelt reguleeritud toimingute lörtsimise teel.
Oma haavatud ego turgutamiseks lõi ta isikliku kiriku, mis teda siis suures vaevas toetas. Võimekas mees oli. Kahjuks täiesti ebasobiv vaimuliku kutseks. Aga võimekas. Ärapanija, kes midagi ka saavutas, mitte lihtlabane demagoog või sofist.
Lõpetuseks soovin jagada lugu neljast pimedast Hindust, kes polnud elevanti näinud. Lõpuks nad elevandiga ka kohtusid ja teda uurisid.
Esimene sai kinni londist ja oli õnnelik.
Teine põimis käed ümber jala ja ohkas sügavalt.
Kolmas sai pihku kõrva.
Neljas haaras sabast ja sikutas.
Jõudnud koju neilt küsiti, et milline siis elevants ka on?
Esimene tegi suu lahti ja ütles: „Elevant on nagu bambusväät – pehme ja painduv!“
Teine käratas: „Ära valeta! Elevant on nagu suur sammas!“
Kolmas pistis karjuma: „Te olete täitsa lollid! Elevant on nagu kapsaleht!“
Neljas hakkas naerma ja ütles: „Täitsa pimedad! Elevant ei ole midagi enamat, kui tavaline nöör!“
Asi läks lõpuks kurja kakluseni ja kui nad surnud ei ole, siis kaklevad tänaseni.
Kõike kaunist kõigile!
