sept 09
2
HIV – vabad sidrunid
…
Kas Teie kaupluses müüakse HIV- vabasid sidruneid???
Kuidas palun?
Aga hepatiidivabu tsitruselisi???
Ei saa aru! Mida Te osta soovite?
Vaadake – lugu on selline, et nägin, kuidas mingid narkomaanid torkasid oma tühjad süstlad sidrunisse ja tõmbasid süstla sidrunimahla täis. Siis jalutasid nad mõnda aega lihtsalt ringi ja tühjendasid süstla sinna prügikasti, kuhu tavaliselt tšekid visatakse.
Kas oleks võimalik, et tooksite mulle tagaruumist puutumata sidruneid???
…
Ülalkirjutatu ei ole halb nali. Tegemist on juhtumiga ühes Supermarketis. Jätame siinkohal targu täpsustamata, millises.
Mina tahan samuti sidrunit osta.
Küsimus on hoopis selles, kust saaks HIV- vaba sidrunit…
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis on selline nakatumine põhimõtteliselt võimatu – nakatumine toimub süstlasse jäänud vere abil (sellest väljaspool hävib nakkus õhu käes kõigest mõne minutiga) ja mahla välja tõmmates ei saa midagi juhtuda, selleks peaksid nad osa ka sinna tagasi panema. Teiseks olen ma üsna kindel, et kui mõni haigustekitaja ka sidrunisse satuks, oleks keskkond selgelt liiga happeline ja hävitaks selle sekunditega.
Never say never ?
Eks asja mõte ongi selles, et nad oma süstlad desinfitseeritud saaksid. Seni aga, kui ei saa 100% kindel olla, et sidrunimahl tõepoolest veres olevad haigused mängleva kergusega ära neutraliseeerib, paneb see info kui mitte aktiivselt tegutsema, siis vähemasti järele mõtlema.
Mina isikikult ei tea, kas sidrunimahl suudab kõik võimalikud nakkused (mis mustas nõelas elavad) ära hävitada…
No aga rõve ikkagi ju?
Ma tõstatasin kunagi huvi pärast bioloogia tunnis küsimuse, kas sääsed/moskiitod jm verd imevad tegelased võivad seda nakkust edasi kanda (teada on ju, et kasvõi katku ei levitanud mitte niivõrd rotid, kuivõrd rottide seljas elavad kirbud, nii et igasugu pisikesi tõpraid ei tasu alahinnata) ja õpetaja väitis, et see on võimatu, sest nad imevad verd ainult sisse, ilma midagi kordagi välja laskmata. Süstla puhul võiks ju sama põhimõte kehtida.
Oletame korraks, et süstla nõel on hüübinud verega kaetud ka väljast.
Oletame, et viirus sisaldub nakatunud veres, mis on õhukindlalt seotud nakatunud raku sisse.
Viirustele meeldib (ja sobib) happeline keskkond kenasti v.a. äärmiselt happeline. Kui happeline on sidrun? Eks ma mõõdan ära.
Oletame, et narkomaani käsi ei värise süstalt käsitledes.
Oletame, et mõni tegelane lükkab süstla “saba” mõned korrad edasi – tagasi.
Tegelikult ei tahaks isegi mitte oletadagi, sest pelgalt mõte sellisest tegevusest Paneb mõtlema.
Mis nimeline see õhukindel rakk, kuhu viirus tungib ja end sisse seab, küll olla võiks?
Bakterid võivad moodustada väga resistentseid ja mitmesugusele väliskeskkonnale vastupidavaid spoore ning aastaid elujõulisena püsida, HI sugune retroviirus siiski mitte.
Viirustel on omadus paljuneda AINULT ELUSATES peremeesrakkudes.
Sööge neid sidruneid rahus, sidrunist HI küll omale sobivat peremeesrakku ei leia, vastasel juhul tunneks me lisaks inimeste, primaatide, veiste ja kasside HIV’ile ka sidruni HIV’i.
Õhukindel on selline rakk, mille membraan on kahjustatud ja õhku (ning muudki) läbi ei lase. Reeglina happelise keskkonna mõju.
See on tore teave, mille kehtivust ma omal nahal katsetada ei soovi. Kui vähegi võimalik, siis eelistaksin “torkimata” sidruneid ja muidki “töötlemata” toitaineid.