Miks vesi?

Chosoni dünastia ajal kirjutati raamat nimega Dongy ibogam (Ida meditsiini käsiraamat).

400 aastat tagasi rääkis Heo Joon oma raamatus Dongy ibogam 33-st eriliigilisest veest, mis ravivad haigusi.

Sellest me täna ei kirjuta.

Kuna kordamine on tarkuse ema, siis kirjutan täna millestki, mida kõik teavad, aga tihtipeale unustavad.

Täiskasvanu inimkeha kaalust 60…65% moodustab vesi. Juba seetõttu vajab Sinu keha vett iga päev ja tavatingimustes ei ela Sa veeta mitte kauem kui 6…12 päeva.
Vesi on meile asendamatu.

Miks?

Ta on makrotoitaine.

Ta on aga ka universaallahusti, see tähendab, et vees lahustub rohkem aineid kui üheski teise teadaolevas lahustis.

Paljude ainete puhul polegi organismis esmatähtis mitte nende lahustumine, vaid hoopiski võime vett siduda.

Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine (vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine). Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Tal on termoregulatoorne toime (vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest, sest tema temperatuuri muutmiseks kraadi võrra tuleb rakendada küllaltki suurt energiahulka), ta osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmisel (higistamine kaitseb ülekuumenemise eest ja aitab välja viia ainevahetuse lõpp-produktide üleliigseid koguseid).
Vesi osaleb kehavormide säilitamises (imikute ja väikelaste kudede veerikkus kindlustab kauni sileda nahakuju; naha sidekoe valkude veesiduvuse vähenemine on oluline kortsude tekkes), vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid.

Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Ka viljastumine ja embrüonaalareng (loote vesikest) toimuvad veerikkas keskkonnas.

Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõju-tuste eest, takistab embrüo veekaotust, väldib kokkukasvamist loote-kestadega ning toimiv üleslükkejõud vähendab raskusjõu mõju. Sünnieelsel kuul kulutab arenev pisiorganism ööpäevas umbes pool liitrit lootevett ja eritab sinna samaväärse koguse vedelikku. Lootevesi vahetub iga kahe kuni nelja tunni tagant.

Vesi osaleb ka meeleelundite töös.
Maitse tajumine on võimalik vaid vesilahustuval kujul, samuti viiakse sisekõrvas õhuvõnked üle veepõhise lahuse vedelikuvõngeteks.
Tarbitav veehulk sõltub teatud määral ka kliimast, east, tööst, tervisesei-sundist ja teistest näitajatest.

Pane tähele!

Sa vajad päevas vett 28…38 ml kehakaalu kg kohta.

Põhikoguse annab söök ja jook (igas toiduaines on vett!). Umbes 0,35 liitrit vett päevas toodab organism ise.

Imikute ja laste veevajadus on suur (kehas on vett rohkem, vastsündinu sisaldab vett 75…80 % ja vee ainevahetus on kiirem). Imik vajab ööpäevas vett 120…170 ml/kg, 4…6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg.
Väide, et Sa peaksid jooma kindlasti vähemalt 8 klaasi vett päevas, on tavapetekas.

Loomulikult on kasulik, kui juua päeva jooksul aeg-ajalt mõni lonks kvaliteetset vett.

Kui inimene on eakas (üle 65…70 aasta vana), siis on tervislik juua vähemalt 3…4 klaasi vett päevas.

Varjatud veevaeguse teke on üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes aeglasem.

Mida rohkem organism vananeb, seda väiksemaks veesisaldus muutub.

Inimkeha põhiveehoidlad (lihased ja nahk) kaotavad vanemaealistel veesiduvusvõimet ja lihased oluliselt ka massi.
Vesi väljutub uriini, higi, hingeõhu ja väljaheite koostises.

Normaalse ainevahetuse korral on organismi veebilanss tasakaalus. Seda reguleerib janutunne.

  • Esmailmingud keha veepuudusest avalduvad siis, kui organism on vee arvelt kaotanud 2…3 % kaalust.
  • Kui veedefitsiit organismis on juba 6…8%, kahaneb ringleva vere hulk, südame löögisagedus ja hingamine sagenevad, seedenõrede hulk väheneb, limaskestad hakkavad kuivama, nahk muutub kortsulisemaks, ilmneb lihaste nõrkus ja organismi kehaline suutlikkus langeb märgatavalt. Kõik need muutused on veel pöörduvad.
  • Kui veedefitsiit on üle 10% kehamassist, muutuvad haiguslikud nähtused osaliselt pöördumatuteks. Raskeneb neelamine, urineerimine on valulik ja lõpuks uriini eritumine lakkab, nõrgeneb meeleorganite talitlus, eeskätt nägemine ja kuulmine, kujunevad psüühikahäired ja häirub tõsiselt organismi hormonaaltalitus.

    Päikest!


Related Blogs


Social Bookmarking
  • Share/Bookmark

Tags: Info, Tervis, Vesi

Comments are closed.

Get Adobe Flash playerPlugin by wpburn.com wordpress themes
Proudly using Dynamic Headers by Nicasio WordPress DesignCopyright Lifewater 2008 - 2010
Theme Tweaker by Unreal
Copy Protected by Chetan's WP-CopyProtect. Top