Lifewater » Vesi

Miks vesi?

Indrek — Thu, 10 Jun 2010 12:13:58 +0000

Chosoni dünastia ajal kirjutati raamat nimega Dongy ibogam (Ida meditsiini käsiraamat).

400 aastat tagasi rääkis Heo Joon oma raamatus Dongy ibogam 33-st eriliigilisest veest, mis ravivad haigusi.

Sellest me täna ei kirjuta.

Kuna kordamine on tarkuse ema, siis kirjutan täna millestki, mida kõik teavad, aga tihtipeale unustavad.

Täiskasvanu inimkeha kaalust 60…65% moodustab vesi. Juba seetõttu vajab Sinu keha vett iga päev ja tavatingimustes ei ela Sa veeta mitte kauem kui 6…12 päeva.
Vesi on meile asendamatu.

Miks?

Ta on makrotoitaine.

Ta on aga ka universaallahusti, see tähendab, et vees lahustub rohkem aineid kui üheski teise teadaolevas lahustis.

Paljude ainete puhul polegi organismis esmatähtis mitte nende lahustumine, vaid hoopiski võime vett siduda.

Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine (vesi on paljudes reaktsioonides üks lähteaine). Vesi loob stabiilse raku sisekeskkonna: kindlustab rakusisese rõhu abil raku kuju. Tal on termoregulatoorne toime (vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest, sest tema temperatuuri muutmiseks kraadi võrra tuleb rakendada küllaltki suurt energiahulka), ta osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmisel (higistamine kaitseb ülekuumenemise eest ja aitab välja viia ainevahetuse lõpp-produktide üleliigseid koguseid).
Vesi osaleb kehavormide säilitamises (imikute ja väikelaste kudede veerikkus kindlustab kauni sileda nahakuju; naha sidekoe valkude veesiduvuse vähenemine on oluline kortsude tekkes), vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid.

Liigestes leiduv veerikas liigesevõie vähendab nende liikumisel tekkivat hõõrdumist. Ka viljastumine ja embrüonaalareng (loote vesikest) toimuvad veerikkas keskkonnas.

Lootevesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõju-tuste eest, takistab embrüo veekaotust, väldib kokkukasvamist loote-kestadega ning toimiv üleslükkejõud vähendab raskusjõu mõju. Sünnieelsel kuul kulutab arenev pisiorganism ööpäevas umbes pool liitrit lootevett ja eritab sinna samaväärse koguse vedelikku. Lootevesi vahetub iga kahe kuni nelja tunni tagant.

Vesi osaleb ka meeleelundite töös.
Maitse tajumine on võimalik vaid vesilahustuval kujul, samuti viiakse sisekõrvas õhuvõnked üle veepõhise lahuse vedelikuvõngeteks.
Tarbitav veehulk sõltub teatud määral ka kliimast, east, tööst, tervisesei-sundist ja teistest näitajatest.

Pane tähele!

Sa vajad päevas vett 28…38 ml kehakaalu kg kohta.

Põhikoguse annab söök ja jook (igas toiduaines on vett!). Umbes 0,35 liitrit vett päevas toodab organism ise.

Imikute ja laste veevajadus on suur (kehas on vett rohkem, vastsündinu sisaldab vett 75…80 % ja vee ainevahetus on kiirem). Imik vajab ööpäevas vett 120…170 ml/kg, 4…6 aastaste laste veenõudlus on umbes 75…100 ml/kg.
Väide, et Sa peaksid jooma kindlasti vähemalt 8 klaasi vett päevas, on tavapetekas.

Loomulikult on kasulik, kui juua päeva jooksul aeg-ajalt mõni lonks kvaliteetset vett.

Kui inimene on eakas (üle 65…70 aasta vana), siis on tervislik juua vähemalt 3…4 klaasi vett päevas.

Varjatud veevaeguse teke on üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes aeglasem.

Mida rohkem organism vananeb, seda väiksemaks veesisaldus muutub.

Inimkeha põhiveehoidlad (lihased ja nahk) kaotavad vanemaealistel veesiduvusvõimet ja lihased oluliselt ka massi.
Vesi väljutub uriini, higi, hingeõhu ja väljaheite koostises.

Normaalse ainevahetuse korral on organismi veebilanss tasakaalus. Seda reguleerib janutunne.

Esmailmingud keha veepuudusest avalduvad siis, kui organism on vee arvelt kaotanud 2…3 % kaalust.

Kui veedefitsiit organismis on juba 6…8%, kahaneb ringleva vere hulk, südame löögisagedus ja hingamine sagenevad, seedenõrede hulk väheneb, limaskestad hakkavad kuivama, nahk muutub kortsulisemaks, ilmneb lihaste nõrkus ja organismi kehaline suutlikkus langeb märgatavalt. Kõik need muutused on veel pöörduvad.

Kui veedefitsiit on üle 10% kehamassist, muutuvad haiguslikud nähtused osaliselt pöördumatuteks. Raskeneb neelamine, urineerimine on valulik ja lõpuks uriini eritumine lakkab, nõrgeneb meeleorganite talitlus, eeskätt nägemine ja kuulmine, kujunevad psüühikahäired ja häirub tõsiselt organismi hormonaaltalitus.
Päikest!

Related Blogs

Passiivne aktiivsöe filter

Indrek — Tue, 08 Jun 2010 09:00:35 +0000

Kes teadis, et aktiivsöe filter laseb peale (individuaalse) kriitilise piiri saavutamisel kõik kogutud kahjulikud ained “hooga” s.t. suurtes kogustes vette lahti?

Tähendab see seda, et filter kogub, kogub ja kogub.

Kui enam ei mahu, siis laseb eelnevalt kogutu lihtsalt lahti. Ja lõpuks lihtsalt ummistub.

Kui tihti olete kontrollinud enda aktiivsöefiltri täituvust ja eluea kulgemist?

Kui paljud teavad kasutuses oleva filtri tegelikku eluiga?

Kas ka Teile öeldi enne filtri ostmist, kui tihti ja miks üldse on tähtis aktiivsöe filtrit vahetada???

Related Blogs

Reedesed mõtted

Indrek — Fri, 19 Feb 2010 13:25:40 +0000

Kus on linnas puhtam vesi:

a) Kas kõige vanemates trasside veepuhastusjaama läheduses või

b) kaugemates piirkondades, kus on uuemad torud?

Kas veele lisatud kloor lendub avatud veeanumas hoituna toatemperatuuril 9, 12 või 18 tunni möödumisel?

Kas kraanist lastud vee külmutamisel tekib vajalik struktuur?

Miks Nõmmekad eelistavad õrnalt radioaktiivset vett lennukikütusest küllastatud Ülemiste veele?

Mida nad seal Viimsis joovad?

Kas seafarmi läheduses leidub ka puhtaid veeallikaid?

Kui kaugele ja kui sügavale ulatub Maardu Keemiakombinaadi poolt saastatud ja maha voolanud kütuse tõttu saastatud ala veefrondis?

Millal alustatakse Nabala karstiala muutmist Rummu karjääriks?

Mitu meetrit peaks ostma toru, et Viljandist vett Tallinna juhtida?

Kaunist tuisku kõigile

Tervis aastal 2009

Indrek — Tue, 29 Dec 2009 13:40:17 +0000

Tagasivaade aastale 2009…

Haiguspäevade arv 4, millest

2 olid seotud selgelt ebakvaliteetse toidu söömisega ja

2 olid pühendatud gripile, millest

1 langes aasta algusse ja teine sügisesse.

Aastasse mahtus ka näpuotsatäis nohu, mis oli korrelatsioonis Tallinna selgelt ebapuhta õhuga.

Võrreldes eelnevate aegadega, mil külmetushaigused olid sagedased külalised, mis vähemalt 4 korda aastas vähemalt nädalaks elu seisma panid on progress võimas.

Ja see kõik pelgalt tänu ioniseeritud veele?

Peab tõdema, et raske mõistusega võtta, aga läbi enda kogemuse kerge tunnetada.

Paneme nüüd selle aasta lukku ja alustame uut.

Ja uuel aastal – oi oi oi – on tulemas selline tervisetoode, mis muudab tervisliku toitumise mõistet kapitaalselt.

Esimene testpartii on kõik katsetused edukalt läbinud ja tulemused on võimsad.

See omakorda tähendab seda, et järgneval aastal on paljudel võimalik nii juua, kui ka süüa äärmiselt puhast toitu, mis on vaba taimekaitsevahenditest, mürkidest, ravimitest, väetistest ja ka toidu töötlemise käigus lisatud E-ainetest.

Ja see omakorda tähendab seda, et mina isiklikult planeerin järgnevaks aastaks ühe (1) haiguspäeva, mille kavatsen veeta peale täispikka ja sisukat pidu oma heade sõprade ja tuttavatega.

Terviseks!!!

Vee pH mõõtmine

Indrek — Wed, 16 Dec 2009 11:55:32 +0000

Sellise otsinguga leiti üles meie koduleht.

Neile, kes elavad Tallinnas võib anda sellise vastuse…

Meil on tõepoolest selleks vajalikud seadmed olemas.

Kui mul parasjagu ioniseeritud vett kaasas ei ole, siis pH mõõtmise seade on kindlasti taskus. Alati.

Hiljuti Tartus käies ja seal ühes paigas peatselt pakutavat veepuhastusseadet uurides sain ebameeldiva üllatuse osaliseks.

Selle puhta vee pH oli happeline. Vesi oli puhas, aga ta oli ühtlasi happeline. Seega oli ta joomiseks kõlbmatu.

Hästi kiiresti võtsin lahti selle toote pakkuja kodulehe ja otsisin täpsustavat infot.

Seda ei olnud. Ja see võib olla täiesti otseselt ohtlik tervisele.

Kuidas, miks, kes ja kus, kirjutan homme.

Täna annan vihje ja see on GROHE.

Kes soovib, see küsib täpsemalt.

Tähtsam kui pH tase

Indrek — Mon, 23 Nov 2009 09:49:42 +0000

Mõista, mõista, mis see on – ORP!

Jah, ta on tähtsamgi, kui pH tase.

Ta on see parameeter, mis näitab, kui efektiivne on ioniseeritud vesi võitluses vabade radikaalidega.

Ta näitab aktiivse vee võimekust takistada ja ära hoida organismi oksüdeerumist.

Vesi – ühtaegu lihtne ja samas keeruline!

Kel on küsimusi, see saab ka vastused.

Terviseks!

Tahate, ma hirmutan Teid?

Indrek — Thu, 12 Nov 2009 10:28:33 +0000

Ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes tahaks olla väga haige.

Või surmavalt haige. Või tunda valu. Või invaliidistuda.

Miks peaks inimene leppima hirmuga ja psühholoogilise terroriga, mis ajapikku samuti sandistab?

Juhtivad psühhiaatrid tunnistavad, et vaimne terror on palju hullem füüsilisest.

Miks?

Kui füüsiline terror omab lühiajalist mõju võrreldes vaimsega, siis mõjutab ta esiteks palju enamat, kui ühte või teist kehapiirkonda.

See omakorda võib viia ja tihtipeale ka viib nii füüsilisele, kui ka vaimsele puudulikkusele.

Puudulikkus tähendab seda, et midagi on selgelt puudu. Näiteks võime selgelt näha või tajuda.

Kui võime tajuda on kahjustatud, siis on kõik otsused ja teod paratamatult vigased.

Hetkel on SUUR seagripi hirm, mis tumestab otsustusvõimet.

Osad inimesed on nõus teistele füüsiliselt viga tegema, kui nad ei ole nõus kõigi tingimusteta vaktsineerimisega, kes vähegi ette jäävad.

Ja seda sõltumata sellest, et veel vaktsineerimata isikud ei puutu iialgi kokku mitte ühegi kunstlikult mugandatud geenidega Seaga, kellele on siirdatud patogeenid, mis tingivad gripi.

See tuletab kahjuks meelde HI viiruse algusaegu, kus alustati hoogsalt viiruskandjate ravimisega, mis tõi kaasa drastilise pandeemia tekke ja suremuse hüppelise tõusu. Mida rohkem vaktsineeriti, seda hullemaks asi läks.

Hi viirusega oli ka selline naljaks fenomen, et need “hirmsad tõbised”, kes end ravimtaimedega turgutama (mitte ravima) hakkasid, said ka terveks.
Turgutamise all pean silmas organismi vastupanuvõime tõstmist.

Tuleks korraks notsugripi juurde tagasi.

Kui mina oleksin kašelot, keda jaapanlased on tiigriga ristata üritanud, siis sureksin ka mina. (Selline katse on aset leidnud)

Ilma igasuguse kahtluseta.

Kui mulle süstitaks sea-, kalkuni-, lehma- või delfiinigeene, siis oleks tulem ebanormaalne. Sellest suhtes ebanormaalne, et lakkaksin olemast inimene, kes ma olin.

Ja siis oleks ka minul võimalus nakatuda, kas sea (või ükskõik millisesse muusse) grippi, mis ei ole oma päritolult inimlikud.

Oli “Hullu Lehma Tõbi”.
Oli “Linnigripp”
Nüüd on “Seagripp”

Kui nimekiri jõuab “sipelgagripini”, siis hakkab ka minul õudne.

Joogivesi solgiks

Indrek — Thu, 05 Nov 2009 10:44:19 +0000

Tallinnas on selline linnajagu, nagu Mustamäe.

Teadupärast on tegemist endise järve põhjaga ja selle tõttu pole ka eriline ime, et pinnases endiselt rohked magevee allikad vulisevad ja tihtipeale ka pinnale tõusevad.

Ühe Mustamäe kooli renoveerimise käigus avastati, et territooriumil on suisa kaks allikat, mis selget ja puhast joogivett annavad.

Kuivõrd need allikad aga ei olnud Tallinna Vee trassiga kuidagi seotud, siis nad lihtsalt kanaliseeriti.

Maakeeli öeldes suunati kahe allika vesi otse kanalistasiooni pelgalt selle pärast, et puudus viitsimine siduda kaks puhta põhjavee allikat olemasoleva veetorustikuga, millega oleks paranenud esiteks vee kvaliteet ja teiseks oleks saavutatud märgatav vee kokkuhoid olemasolevas trassis.

Selle asemel suunati kahe mageveeallika vesi lihtsalt solgitorusse.

Hoolimatus? Loodusvarade tahtlik raiskamine? Erand? Reegel?

Küsimused on, aga vastuseid ei ole.

Ilus kollane ravilill

Indrek — Mon, 02 Nov 2009 09:12:14 +0000

Võilill

Võilill on ilus. Lisaks sellele on ta ka äärmiselt võimekas ravimtaim.

Selle kauni lille sees on peidus palju kasulikku.

Juurtes on:
20 – 40% insuliini, 10 – 15% kibedat glükosiidi taraksatsiini, 1,6 – 1,8% suhruid ja rasva, 2 – 3% kautšukit, rauda, mangaani, kaaliumi, fosforit ja orgaanilisi happeid.
Lehtedes ja õisikutes on:
taraksatsiini, 40 – 60 mg% C-vitamiini, B-rühma vitamiine, 5 – 10 mg% karotinoide, asparagiini, koliini, laktutserooli ja saponiine.
Õietolmus on:
palju boori, mangaani, strontsiumi, vaske, niklit, molübdeeni ja koobaltit.

Kohalik vanarahvas on võilillega ravinud näiteks avitaminoosi, diabeete, ateroskleroosi, sapikivitõbe, alahappesusest tingitud seedehäireid, aneemiat ja kehvveresust.
Lisaks on teda kasutatud uriini- ja sapieritust soodustava, lahtistava ja ka kiiritusvastase vahendina.

Kuidas kasutada?

* Valage 6 g peenestatud toormele klaas vett, keetke 30 minutit ja võtke ülalnimetatud hädade korral 3 korda päevas 1 spl. 30 minutit enne sööki.
* Jooge 3 nädala vältel 2 korda päevas 30 minutit enne sööki 50 ml värsket mahla (pitsike kibedat). Mõjub üldtugevdavalt ja aitab unetuse, närvihaiguste ja avitaminoosi puhul.
* Maksahaiguste korral ja lahtistina võib võtta 3 korda päevas 2 g peenestatud võilillejuurt.
* Valage 2 tl võrdses koguses juurtele ja ürdile klaas keeva vett, laske tund aega tõmmata, kurnake ja võtke kevadise väsimuse puhul 4 korda päevas 30 minutit enne sööki veerand klaasi.
* Limaskestahaavandite, põletushaavade, külmumise ja artriidi raviks tehakse värsketest lehtedest või mahlast valuvaigistavaid kompresse või juuakse juurte ja lehtede keeduvett.
* Võilillelehtede ja -juurte mahl aitab lahti saada soolatüügastest. Määrige sellega 3 – 5 nädala jooksul 4 – 6 korda päevas probleemseid kohti.

Ametlik meditsiin soovitab võilillejuuri ja -lehti söögiisu parandamiseks ja seedekulgla tegevuse parandamiseks. Võilillejuurtest valmistatakse pulbrit ja ekstrakti, mida on lisatud uriinieritust soodustavate, söögiisu parandavate ja maohaigusi leevendavate raviteede koostisesse.

Hiina rahvameditsiinis on lille kõiki osi kasutatud palavikku alandava ja higistamist soodustava vahendina. Samuti halva söögiisu, lümfisõlmede põletiku, nahahaiguste ja rinnapiima vähesuse puhul.

Korea meditsiin kasutab võilille näiteks rinnapõletiku raviks.
40 g värsked peenestatud võilillelehed segatakse 20 ml 25% piiritusega, lastakse tõmmisel tekkida, pigistatakse vedelik välja ja juuakse 2 korraga ära.
Taimemassist tehakse rinnanäärmele kompresse.

Bulgaarias ravitakse võilillelehtedega ja -mahlaga aneemiat, ateroskleroosi, nahahaigusi ja C-vitamiini puudust.
Lisaks maksa-, sapipõie-, mao- ja sooltehaigusi.
Kui on mure neeru- ja põiehaigustega (ka kivide ja liivaga), rasvumisega, kõhupuhitustega, kõhukinnisusega või ussnugilistega, siis juuakse järgnevat tõmmist.
2 tl peenestatud juurtele valatakse klaas vett, lastakse 8 tundi jahedas kohas seista ning juuakse päeva jooksul 2 – 3 osas ära.

Retseptivalik

Söögiisutee

Segage võrdsetest osades koirohu- ja maasapiürti, võilillejuuri ja ubalehti. Valage 1 spl segule klaas keeva vett, laske 20 minutit tõmmata ja kurnake läbi marli.
Võtke 15-20 minutit enne sööki 1 spl.

Segage 2 osa koirohu- ja 2 osa raudrohuürti ning 1 osa võilillejuurt, valage 1 spl segule klaas keeva vett, laske 20 minutit tõmmata, kurnake ja võtke 15-20 minutit enne sööki 1 spl.

Maotee soolestiku töö parandamiseks

Segage 3 osa kalmusejuuri ja paakspuukoort. 2 osa piparmündilehti ja 2 osa nõgeselehti. 1 osa võilillejuuri ja 1 osa palderjanijuuri.
2 spl saadud segule valage 2 klaasi keeva vett, keetke 10 minutit, kurnake läbi marli ja jooge poolt klaasi hommikuti ja õhtuti.

Uriinieritust soodustav tee

Segage võrdsetes kogustes kaselehti, kadakamarju ja võilillejuuri. Valage 1 spl segule klaas keeva vett. Laske tõmbuda kuni jahtumiseni, kurnake läbi marli ja võtke 3-4 korda päevas 20-30 minutit enne sööki 1 spl.

Puhastav tee

Kuivatatud võilillejuurtest valmistatud pulber aitab kahjulikel ainetel higi ja uriiniga paremini väljuda.
Kuivatatud juurte (ka õite ja lehtede keedust) tarbitakse kõhuvalude, maohaiguste ning sapi- ja kuseteede kivide korral.

Valage 1 spl peenestatud juurtele klaas keeva vett. Tõstke segu väiksele tulele ja keetke tasaselt 30 minutit.
Jahutage, kurnake ja jooge 3 korda päevas 2-3 spl 30 minutit enne sööki.

Hästivarustatud apteegist leiate võilillepreparaate, mis aitavad ekseemi ja furunkuloosi vastu.
Võililljuurte õlitõmmis ravib põletushaavu.

Natukene nahahooldust

Rasvane nahk

1 tl kuivatatud ja peenestatud lehtedele valatakse 1 spl sooja piima, lastakse 10 minutit seista, segatakse juurde 1 tl munavalget ja määritakse segu 20 minutiks näole ja kaelapiirkonda.

Kuiv nahk

Munavalge asemel kasutatakse segus munakollast.

Võilill on ilus ja võimekas.

Maitse- ja ravitaimed vol.1

Indrek — Mon, 05 Oct 2009 10:11:25 +0000

Realiseerin Roheliste ammuse loa, avaldada terviseteemaga ühilduvat infot meie lehel.

Info pärineb Roheliste peenra blogist ja on sedavõrd põhjalik, et patt oleks seda täiendada

Küll aga on plaan Roheliste ravitaimede nimistut meie käsutuses oleva infoga täiendada.

Maitse- ja ravimtaimedest meie peenral 1.

Aed-harakputk

Aed-harakputk on vitamiinirikas maitsetaim. Harakputk sisaldab rohkesti C-vitamiini, karotiini ja magneesiumi. Kiirendab ainevahetust ja puhastab organismi. Kuumutatud toidule lisatakse lauale andmisel.
Toidus kasutatakse sarnaselt peterselliga. Lisatakse salatitesse, suppidesse, kartuli-, seene- ja juurviljatoitudesse.
Seenesalat
300 g soola- või marineeritud seeni, 1 väike sibul või porru, 2 marineeritud kurki, ½ dl majoneesi, ½ dl hapukoort, ½ dl hakitud harakputke.
Liialt soolased seened leotada ja nõrutada. Salatiained hakkida peeneks ja segada hapukoore ja majoneesiga. Maitsestada vajadusel soola, suhkru ja vähese pipraga. Sobib nii võileivakatteks, röstsaiale kui iseseisva roana koos keedetud või ahjukartulitega.

Murulauk

Väärtuslik maitsetaim murulauk
Murulauku hakati laiemalt toiduks tarvitama alles keskajal. Siis algas ka selle taime teadlik kasvatamine aedades, enne lepiti loodusest korjatud andidega. Välimuselt meenutab murulauk tihedat puhmast, mida juunis-juulis ilmestavad roosad või lillad õied. Tegemist on püsikuga, mis võib samal kasvukohal aastaid kasvada.
Eeliseks on mahe maitse
Tõsi vanemad puhmad annavad vähem saaki. Kuid murulauku ei hinnata mitte ilu ega sibulate, vaid pealsete maitseomaduste pärast. Varakevadised pealsed on heaks vahelduseks talvest kurnatud organismile. Paraku on sageli nii, et murulaugu kasutusaeg piirdubki vaid varakevadega, suvel vajub see taim sageli unustushõlma. Üks murulaugu populaarsuse kadumise põhjus võib peituda ka suviste varte ja lehtede maitseomaduste tuimenemises. Selle vastu aitab lihne abinõu – murulauku tuleb lihtsalt tihedamini kasutada. Sage varte ja lehtede lõikamine ergutab noorte pealsete arengut ja kasvu ning need on tunduvalt mahlakamad. Võrreldes teise varakevadise maitserohelisega talisibulaga, on murulaugul üks oluline eelis ja see on tema mahe maitse.

Petersell

Petersell tervisele
Peterselli kodumaaks on Vahemeremaad, kus ta tänaseni kasvab metsikult. Kreekast ja Roomast levis petersell üle kogu maailma.
Biokeemiline kooslus
Petersell sisaldab väga palju organismile kasulikke aineid. Lehed ja seemned sisaldavad eeterlikke õlisid (vastavalt 1-6%), millest peamine on apiool, rasvu (22%), flavonoide ja glükosiide. Lehed on rikkad raua ja C-vitamiini poolest (190-400mg%); sisaldavad ka karotiini ja B-rühma vitamiine. Juur sisaldab valku; B1-, B2-, C, PP-vitamiine; oblikhapet, foolhapet, karotiiini, süsivesikuid (3,4%), eeterlikke õlisid (0,1%), mineraalainetest kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, fosforit. Väidetakse, et täiskasvanud inimese päevase karotiinivajaduse saaks katta 25g ja C-vitamiini tarbe 50g petersellilehtedega. Loomulikult peaks lehti tarvitama värskena (lisada toitudele pärast keetmist).

Petersell ravimköögiviljana
Petersell on väga vana ravimtaim. Ravimina tarvitatakse peamiselt lehti ja seemneid, kuid loomulikult kogu taime ning ka taimemahla. Taimel on võime tõsta söögiisu, vähendada allergiat, parandada ainevahetust. Kergendust saavad temast südame-, reuma- ja liigesepõletikuhaigused. Petersell tõstab silelihaskonna toonust emakas, soolestikus, kusepõies, sobib menstruatsioonihäirete korral. Petersellil on meeste eesnäärme põletikuvastane toime, uriinieritust soodustav tursete puhul, sobib põiepõletiku, neerukivitõve puhul, uriinierituse häiretel. Öised voodimärgamised taanduvad, kui lastele antakse juua petersellitõmmist.
Peterselli tõmmist soovitatakse juua rasvumisel, podagra puhul. Aedpetersellipreparaatidel on kuse- ja sapieritust ergutav, spasmolüütiline, toksiinivastane ja antiseptiline toime.
Värske mahl koos juuretõmmise ja sidrunimahlaga kõrvaldab pigmendilaigud ja tedretähed. Juuretõmmis kaitseb nahka päevituse eest, mistõttu saab teda kasutada fotoallergia puhul päikesepõletusest hoidumiseks. Värsket mahla või purustatud lehti saab kasutada putukahammustustel, põletikuliste reaktsioonide vastu.
Välispidiselt kasutatakse tõmmist paisete, põrutuste korral kompressina.
Aedpetersellipreparaadid on vastunäidustatud raseduse ajal ja neerukoe kahjustusel (nefriitidel) eeterlike õlide ärritava toime tõttu.