VANANEMISE TAGASIPÖÖRAMINE
autor: Mr.Whang
Mr. Sang Whang on edukas leiutaja, teadlane ja insener. Mr. Whang on avastanud uue vananemise ja vananemise tagasipööramise teooria. Oma raamatus “Vananemise tagasipööramine” selgitab ta tervise ja vananemise protsesse kõigi jaoks arusaadaval moel. Allpool on välja toodud lõigud sellest raamatust.
SISSEJUHATUS
Selleks, et saada teada kuidas nooremaks saada, peame aru saama vananemise protsessist. Käsitledes viimase paari aasta jooksul Jaapanis välja arendatud tervise parandamise vahendeid, olen ma näinud ja ka isiklikult kogenud mitmeid vananemise tagasipööramise efekti müstilisi fenomene.
Olles teadlane, insener ja leiutaja, olen üritanud mõista ja seletada fenomene teaduslikult, rakendades teaduse põhimõtteid nendele mitte-ravimlikele, looduslikele tervise parandamise vahenditele. Oma uuringute ajal jõudsin järeldusele, millest inimese vananemise protsess koosneb. Hea uudis on see, et selle uue teooriaga saab seletada ka vananemise tagasipööramise protsessi ja igaüks võib saada nooremaks, kui soovib.
VANANEMISE PROTSESS
Me saame vanaks sellepärast, et me ei vabane kõikidest seesmiselt tekkinud jäätmetest ja mürkidest ja need jäägid kogunevad meie kehasse.
Selleks, et meie keha töötaks ja hoiaks keha temperatuuri, põletame me oma rakkudes toiduaineid. Kõikide toitude peamised kooslused, kallid või odavad, gurmaani või rämpstoit, juurviljad või liha, aluseline või happeline, on süsiniküdraadid, proteiinid ja rasvad. Ja need on omakorda ei midagi muud kui kombinatsioonid kolmest elemendist: süsinik, hüdrogeen ja hapnik. Peale nende toitainete rakkudes põletamist (oksüdeerimist) muutuvad need kõik orgaanilisteks hapeteks: süsinikhapeteks, uriinhapeteks, laktooshapeteks, rasvhapeteks, ammoniaagiks jne. Rasvad on happelised isegi enne oksüdeerimist. Hiina keeles kirjutatakse sõna hapnik kahes osas: “sahn-so”. Need tähendavad otsetõlkes “happe juur”. Need happelised jäätmed ja mürgid väljuvad meie kehast vedelal kujul, uriini või higistamise teel, olles enne veres lahustunud. Iga element meie kehas on sinna vere poolt pandud ja saab sealt väljuda peale veres lahustumist. Kui keegi kaotab dieeti pidades kehakaalus viis kilo, siis saab väita, et enamus sellest viiest kilost on tulnud välja uriiniga.
Kahjuks, oma elustiilide ja keskkonna (näit liiga palju seedimist, ületöötamine, maiustamise ja alkoholiga liialdamine, mitte piisavalt puhkust, kaua üleval olemine, liiga vähe liikumist, liiga vähe vee joomist, suitsetamine, saastatud jne.) tõttu ei saa keha lahti kõikidest happelistest jääkainetest, mida seal tekkinud on. Me kogume need ülejäänud jääkained kuskile oma kehas. See ongi vananemise protsess. Et teha asju hullemaks, nende orgaaniliste hapetega segunevad anorgaanilised happelised mineraalid nagu näiteks kloor, fosfor ja väävel, mis tulevad enamusest meie happelistest toitudest nagu lihad, teraviljad ja juurikad. Me ei söö piisavalt aluselist toitu nagu puuviljad ja juurvilju, mis sisaldavad aluselisi mineraale: kaltsium, magneesium, naatrium, kaalium jne. Kuigi anorgaaniliste mineraalide hulgad on väikesed, võrreldes orgaaniliste happejääkidega mida keha toodab, on neid happelise poole peal rohkem. Siiski, märkimist vajab seik, et isegi kui keegi ei sööks üldse happelist toitu, toodab keha niikaua, kui süsinikhüdraate ja proteiine tarbitakse, palju rohkem happelisi jäätmeid kui anorgaanilised aluselised mineraalid suudaksid tagasi teha.
Me sünnime kõrge aluselise vere PH-tasemega 7.44. Kui me vanemaks saame, langeb vere PH-tase 7.35 või madalamale. Siin viidatud vere PH-tase on arteriaalse vere PH-tase. See 0.09 suurune erinevus ei paista väga oluline, aga kuna PH on logaritmiline, on hüdroksüül-ioone (OH-) 7.44 PH-tasemel 1.23 korda rohkem kui 7.35 PH-tasemel, sest 10=”1.2303.” Hüdroksüül-ioon on hapnikudoonor, samal ajal kui hüdrogeen-ioon (H+) on hapniku võtja.
Teisisõnu, noored inimesed kannavad 23 % rohkem hapnikudoonoreid oma veres kui vanemad inimesed. Pole mingi ime, et nad on energilisemad. Uriinhape on peaaegu lahustumatu vees, alkoholis ja eetris, aga lahustuv aluselistes soolades. Teiste sõnadega, muutub ta lahustuvaks aluselises vees. Artriiti ja podagrat põhjustavad liigeste vahele ladestuvad uriinhapped, mis ei lahustu vanemate inimeste vere madala aluselisuse tõttu. Happevaba vee joomine tõstab järk-järgult vere PH-taset ja podagra kaob loomulikul teel. Kuna me elame halva jäätmete eemaldamise süsteemiga väga pikalt, koguvad osad meie kehaosad rohkem happeid kui teised, ja nad võivad ummistada kapillaarsooni nende happeliste alade ümber. See põhjustab osade kehaorganite nö “lohakat” toimimist. Me tunneme väsimust ja jookseme vahest kokku ilma mingi põhjuseta ning täiskasvanud inimeste haigused nagu kõrge vererõhk, artriit, diabeet, astma, allergiad jne kinnistuvad ja arenevad. Me lepime nendega, kui vananamise fenomenidega.
Osadel äärmuslikel juhtudel on happeliste elementide kuhjumine nii suur, et see hakkab hävitama terveid rakke enda ümber. Terved rakud peavad hoidma kergelt aluselist PH-taset. Osad rakud muudavad oma valemit, et jääda ellu happelises keskkonnas. Kui nad on edukad, on see vähi algus. Vähirakud on happelised, terved rakud on aluselised. Isegi kui pahaloomulised kasvajad (kartsinoomid) on täielikult kirurgiliselt eemaldatud, siis niikaua kui selles kohas säilivad happelised tingimused, on uute kasvajate tekkimine samas piirkonnas üsna tõenäoline. Täpselt kuhu ülejäävad jääkained kogunevad, võib olla igal inimesel individuaalselt erinev. Siiski saab reeglina järeldada millised täiskasvanu haigused võivad inimesel kõigepealt ilmneda selle järgi, millistes kehaosades jäägid kuhjuvad. Perekonniti võivad need kohad olla sarnased. See seletab ka teatud haiguste pärilikkuse, mis on tingitud geneetilise koodi muutustest.
Mr. Sang Whang`i inglisekeelse raamatu tutvustus allpool
Sellel teemal veel
Aluselisest veest ja Ph tasemest
