Terviseks?

Artikkel ise on Siin

Realiseerin Roheliste ammuse loa, avaldada terviseteemaga ühilduvat infot meie lehel.

Info pärineb Roheliste peenra blogist ja on sedavõrd põhjalik, et patt oleks seda täiendada

Küll aga on plaan Roheliste ravitaimede nimistut meie käsutuses oleva infoga täiendada.

Maitse- ja ravimtaimedest meie peenral 1.

Aed-harakputk

Aed-harakputk on vitamiinirikas maitsetaim. Harakputk sisaldab rohkesti C-vitamiini, karotiini ja magneesiumi. Kiirendab ainevahetust ja puhastab organismi. Kuumutatud toidule lisatakse lauale andmisel.
Toidus kasutatakse sarnaselt peterselliga. Lisatakse salatitesse, suppidesse, kartuli-, seene- ja juurviljatoitudesse.
Seenesalat
300 g soola- või marineeritud seeni, 1 väike sibul või porru, 2 marineeritud kurki, ½ dl majoneesi, ½ dl hapukoort, ½ dl hakitud harakputke.
Liialt soolased seened leotada ja nõrutada. Salatiained hakkida peeneks ja segada hapukoore ja majoneesiga. Maitsestada vajadusel soola, suhkru ja vähese pipraga. Sobib nii võileivakatteks, röstsaiale kui iseseisva roana koos keedetud või ahjukartulitega.

Murulauk

Väärtuslik maitsetaim murulauk
Murulauku hakati laiemalt toiduks tarvitama alles keskajal. Siis algas ka selle taime teadlik kasvatamine aedades, enne lepiti loodusest korjatud andidega. Välimuselt meenutab murulauk tihedat puhmast, mida juunis-juulis ilmestavad roosad või lillad õied. Tegemist on püsikuga, mis võib samal kasvukohal aastaid kasvada.
Eeliseks on mahe maitse
Tõsi vanemad puhmad annavad vähem saaki. Kuid murulauku ei hinnata mitte ilu ega sibulate, vaid pealsete maitseomaduste pärast. Varakevadised pealsed on heaks vahelduseks talvest kurnatud organismile. Paraku on sageli nii, et murulaugu kasutusaeg piirdubki vaid varakevadega, suvel vajub see taim sageli unustushõlma. Üks murulaugu populaarsuse kadumise põhjus võib peituda ka suviste varte ja lehtede maitseomaduste tuimenemises. Selle vastu aitab lihne abinõu – murulauku tuleb lihtsalt tihedamini kasutada. Sage varte ja lehtede lõikamine ergutab noorte pealsete arengut ja kasvu ning need on tunduvalt mahlakamad. Võrreldes teise varakevadise maitserohelisega talisibulaga, on murulaugul üks oluline eelis ja see on tema mahe maitse.

Petersell

Petersell tervisele
Peterselli kodumaaks on Vahemeremaad, kus ta tänaseni kasvab metsikult. Kreekast ja Roomast levis petersell üle kogu maailma.
Biokeemiline kooslus
Petersell sisaldab väga palju organismile kasulikke aineid. Lehed ja seemned sisaldavad eeterlikke õlisid (vastavalt 1-6%), millest peamine on apiool, rasvu (22%), flavonoide ja glükosiide. Lehed on rikkad raua ja C-vitamiini poolest (190-400mg%); sisaldavad ka karotiini ja B-rühma vitamiine. Juur sisaldab valku; B1-, B2-, C, PP-vitamiine; oblikhapet, foolhapet, karotiiini, süsivesikuid (3,4%), eeterlikke õlisid (0,1%), mineraalainetest kaaliumi, naatriumi, kaltsiumi, fosforit. Väidetakse, et täiskasvanud inimese päevase karotiinivajaduse saaks katta 25g ja C-vitamiini tarbe 50g petersellilehtedega. Loomulikult peaks lehti tarvitama värskena (lisada toitudele pärast keetmist).

Petersell ravimköögiviljana
Petersell on väga vana ravimtaim. Ravimina tarvitatakse peamiselt lehti ja seemneid, kuid loomulikult kogu taime ning ka taimemahla. Taimel on võime tõsta söögiisu, vähendada allergiat, parandada ainevahetust. Kergendust saavad temast südame-, reuma- ja liigesepõletikuhaigused. Petersell tõstab silelihaskonna toonust emakas, soolestikus, kusepõies, sobib menstruatsioonihäirete korral. Petersellil on meeste eesnäärme põletikuvastane toime, uriinieritust soodustav tursete puhul, sobib põiepõletiku, neerukivitõve puhul, uriinierituse häiretel. Öised voodimärgamised taanduvad, kui lastele antakse juua petersellitõmmist.
Peterselli tõmmist soovitatakse juua rasvumisel, podagra puhul. Aedpetersellipreparaatidel on kuse- ja sapieritust ergutav, spasmolüütiline, toksiinivastane ja antiseptiline toime.
Värske mahl koos juuretõmmise ja sidrunimahlaga kõrvaldab pigmendilaigud ja tedretähed. Juuretõmmis kaitseb nahka päevituse eest, mistõttu saab teda kasutada fotoallergia puhul päikesepõletusest hoidumiseks. Värsket mahla või purustatud lehti saab kasutada putukahammustustel, põletikuliste reaktsioonide vastu.
Välispidiselt kasutatakse tõmmist paisete, põrutuste korral kompressina.
Aedpetersellipreparaadid on vastunäidustatud raseduse ajal ja neerukoe kahjustusel (nefriitidel) eeterlike õlide ärritava toime tõttu.

Kas kujutaksite ette, et saaksite poest ise valida puusaproteesi või hambaplommi?

Selliste toredate sõnadega algab Päevalehes täna ilmunud artikkel.

Vägisi tulevad meelde härra Proviisori õpetussõnad filmist Sügis, kus eelmainitud karakter annab nõu Abielulistes Asjades. Ja siis seda sama nõu uuesti.
Meenuvad ka sõnad filmist Reliikvia, kus otsitakse kirjasõnast vastust ühe mardika legitiimsuse üle.

Kujutage ette järgnevat vestlust:

“Kuule, Maali, kas viimases ravihulgimüüja memos oli midagi selle uue tetratsükliini derivaadi koostoimete kohta trüptamiini, serotoniini, gammaglobuliini ja tritsükliidsete antideptressantide vahel?” “Ah, et midagi oli?” “No, eks ma siis hoiatan, et kõrvaltoimed on võimalikud!”

Seda leheartiklit on täiendatud mõne asjaliku kommentaariga, aga mitte selles pole postituse iva.

On üsna selge, miks härrad ja prouad proviisorid ei soovi käsimüügiravimite levikut väljaspool nende äri. Selge on ka see, miks teine huvitatud pool seda soovib.

Üllitatud artiklis on väidetud, et apteegid on pädevad nõustama oma “kliente” ravimite toime (kaas-, kõrval-, vastutoime) osas.
See on levinud valearvamus.
Tegelikkuses puudub proviisoril vähimgi ettekujutus “kliendi” mikrobioloogilisest hetkeseisust ja tervislikust seisundist tervikuna.
See aga ei ole tegelikult nende toredate inimeste süü.
Probleem algab hoopis sellest, et arstlik kontroll ja juba eos puudulik ning keskendub inimese “ravimisele” sümtomaatiliselt ja etapiliselt.
Ravitakse konkreetset “häda” ja ei pöörata tähelepanu selle “häda” allikale ning tekkepõhjustele.

Täiesti tavaline praktika on see, et “ravitakse terveks” näiteks süda, millega rikutakse kõikide teiste organite tasakaal ja kõrvaltoimetena saavad kahjustatud maks, neerud ja hormonaaltasakaal tervikuna.

Täiesti tavaline ja aktsepteeritav (vastuvõetav) praktika.

Ja siis asutakse sama tulemuslikult ravima näiteks maksa.

Artliklis väidetakse, et …

“Proviisorid ja farmatseudid oskavad anda sellisele patsiendile, kes peab pikalt enne perearsti või eriarsti juurde saamist näiteks valu kannatama, adekvaatset informatsiooni selliste lihtsate ravimite nagu paratsetamooli või ibuprofeeni kasutamise, kõrvalmõjude, üleannustamise ohtude ja teiste ravimitega sobivuse kohta. Need esmapilgul lihtsad ravimid võivad vale kasutamise tagajärjel tekitada ohtlikke maoverejookse või maksakahjustusi. Järelikult hoiavad proviisorid ja farmatseudid ära halvasti lõppevaid juhtusid. Majanduslikus mõttes tähendab see ka rahalist kokkuhoidu erakorralise meditsiini arvelt.”…

Küsimus on aga sellest, et kust ja millele tuginedes sellist nõu antakse, kui üldse?

Kui isegi perearst ei võta vaevaks teha üldvereanalüüsi (mis midagi täpset ei näitagi, et selle alusel saaks õigesti otsustada) ega ole läbi viidud organismi üldist (ja piisava täpsusega kontrolli), et kindlaks teha nõrgad kohad, millele peab tähelepanu pöörama, siis kust peab apteeker selle info võtma, et õigeid soovitusi anda?
Ja kus, lubage küsida on kokkuhoid, kui klient peab end pidevalt eelnevate ravimite manustamisega tekkinud tervisekahjustuste ravimiseks järjest uute ja uute ravimitega jätkuvalt ravima?
Ja ikka jupikaupa, sest ravimisel keskendutakse üksikute sümptomite kaotamisele, mitte tervele organismile.

Raske on mõista, miks ei mõisteta lihtsalt tõde, et inimene on tervik ja kui tervik vajab ta terviklikku käsitlust. Või arvatakse tõemeeli, et erinevad kehaosad ja organid on autonoomsed (sõltumatud) üksused, mida saab ravida tervikust eraldi?

Aga psühhosomaatikast ehk mõni teine kord…

Mõneti kohatu võrdlus, et isegi auto mootorit ei parandata nii, et kui kütusesüsteem näiteks pumba rikke tõttu jupsib, siis lisatakse kütusepaaki raketikütust, mis küll võimsamalt toimib, aga kolvid-kepsud maalähedasele orbiidile saadab.

Kui ühte kehaorganit ravitakse teiste organite tervise arvelt, siis ei saa see mitte kuidagi hästi lõppeda. See, et keemilise kiirstimulatsiooni vältel üks või teine organ paremini tööle hakkab, on ajutine lahendus.

Veel üks kohatu, aga rakendatav võrdlus.
Kui arvuti protsessorit “tuunitakse” s.t. kiirendatakse tema algselt mõeldud kiirusest veelgi kiiremaks, siis toetatakse ALATI tugisüsteeme, milleks on arvuti puhul eelkõige jahutus, et protsessor “läbi ei põleks”.

Kui inimese keemilist tasakaalu ravimitega ühe või teise kehafunktsiooni parandamiseks “tuunitakse”, siis millegipärast tugisüsteemidele (millele vastav organ hiljem toetuma peab) ei mõelda.

Õigupoolest olen mina täiesti vale inimene “õigeid ravimeid” soovitama, sest ei tea “õiget valemit” organismi keemilise tasakaalu tarbeks.

Minu tuttav psühhiaater üritas mulle küll selgitada, et biokeemia on imelihtne ja küsimus on ravimite “välja kirjutamise skeemis ja järjekorras”, aga ikkagi ei mõistnud ma, kuidas tugevad rahustid neutraliseeritakse hiljem tugevate ergutitega, mida vajadusel toetatakse nõrgemate rahustitega, mida kombineeritakse neurostimulaatoritega, et inimene oleks konkurentsivõimeline ja efektiivne riigikodanik. Edukas ja õnnelik.

Kuivõrd inimene on end loodusest kõrgemaks tõstnud, siis peab ta nähtavasti tõepoolest tarkade nõu kuulama ja võtma õigeid tablette õiges järjekorras.

Ja siis võib ta paha kartmata süüa ja juua mida iganes, mida meie kaubandusvõrgus rangetele normidele vastavalt lahkelt pakutakse.

Olge Teiegi terved

Pealelõuna Põhja Regionaalhaigla Lääne Tallinna EMO korpuses Mustamäel.

Ootesaal on inimestest tulvil. Ootajad liigituvad Punaseks, Kollaseks ja Roheliseks.
Nagu liigitus mõista annab, peavad Rohelised ootama seni, kuni nad Roheliseks tõmbuvad, Kollased saavad pisut kiiremini jutule ja Punased veetakse esmajärjekorras konveierile.

Klienditeenindajate näod on tülpinud ilmega.

Pole ka ime, sest kliente on selgelt liialt palju ja iga klient arvab teadvat, mis teda vaevab. Paraku puuduvad teenindajal otsustuse tegemiseks vajalikud röntgensilmad ja sisemine EKG tajumismoodul.

Saalis istub meesterahvas, kelle olekust õhkub pinevust. Aeg – ajalt heidab ta pilke keskealise naisterahva poole, kes on näost lubivalge ja hingab vaevaliselt.

Vaatame korraks, mis toimub selle meesterahva mõtetes…

Mõte algab…

“Ehk peaks uuesti järjekorda seisma, et kuulata ära järjekordne JaHH!?!(:s*#”&% küsimus?”
“Ehk peaks küsima midagi, mis aitaks mõtestatud vastust saada?”

“Hmmm!”

“Küsiks siis ehk kohe mitu asja korraga, et ei peaks mitu korda küsima?”

“Küsiks siis korraga keppi, keeksi ja koorega kohvi. Just!”

“Keppi läheb toeks vaja, et jõuaks pikemalt seista ja oodata, keeks on vajalik, et veresuhkrut tasakaalus hoida ja kohvi aitab ärkvel püsida.”

Mõttetegevus peatub hetkeks…

Äkitselt mehe nägu selgineb ja sinna ilmub särav naeratus. Reipal sammul astub ta luugi juurde ja ütleb: “Jõudu, kaunitar! Palun aidake leida üks ratastool enne, kui inimese süda seiskuda jõuab!

Meil on tekkinud Punane Kood.”

Ja ennäe imet – paari minuti jooksul on värske patsient teel intensiivravisse.

Disclaimer: Kõik seosed reaalsete inimeste ja sündmustega on objektiivselt hinnatavad. Igasugune subjektiivne tõlgendamine on ebatäpne ja väärarusaamadele ja järeldustele viiv. On puhas juhus, et ka minu sugulane viibib hetkel PERH-i kardioloogia osakonnas.

P.S. Eestlane armastab tervitada. Mina tervitan kõiki tublisid perearste, kes on suutelised diagnoosima kõiki võimalikke ja võimatuid haigusi pelgalt patsiendile näkku vaadates.

____________________________________________________________________________

Vahepeal üks kaunis teaduslik video käärsoole ravist aluseliste substantsidega.

Nõrganärvilistel soovitame mitte vaadata.

_________________________________________________________

Aeg-ajalt on kasulik mälu värskendada.  Endalgi kipub vahest ununema kõik see, millega ioniseeritud vesi organismis tegeleb.

Ioniseeritud vesi neutraliseerib liigse happe

Liigne hape põhjustab põletikke nii sees, kui ka naha pinnal. Hape kahjustab rakke, mille tõttu saavad alguse kõik kasvajad ja samuti ka muud moodustised (sapikivid, neerukivid). Liigne hape tingib rasva ladestusmise, sest rasv kaitseb kudesid happe eest.

Ioniseeritud vesi hoiab organismi kergel aluselisena

Kui organismi pH tasakaal on kergelt aluseine on rakud kogu kehas terved ja elujõulised. Kui rakud on terved, siis suudavad nad end kõikide viiruste ja mikroobide eest kaitsta. Seega tagab kergelt aluseline pH äärmiselt tugeva tervise ja immuunsuse haigustekitajate vastu.

Ioniseeritud vesi hoiab vere pH tasakaalus

Vere pH peab püsima väga kitsas stabiilses vahemikus, et veri oleks puhas ja suudaks täita talle pandud ülesandeid. Ka väikesed kõikumised sellel skaalal mõjutavad tugevalt kogu organismi tasakaalu.

Eks võetakse ka arsti juures tihtipeale vereproov, sest veri on äärmiselt täpne indikaator, mis peegeldab täpselt organismi tervislikku seisundit. Kui vere koostises on midagi puudu või üle, järgneb vältimatult haigestumine.

Ioniseeritud vesi hoiab vere pH tasakaalus ja tänu sellele suudab veri meid haiguste eest kaitsta ja varustada meid vajaliku hapniku ja toitainetega.

Ioniseeritud vesi hoiab terve organismi tasakaalus

Ei ole haigust, mis suudaks tervele organismile viga teha. Hormonaalne tasakaal on paigas, luud, lihased, kõõlused ja koed on terved. Siseorganid on puhtad ja töötavad hästi. Ja kui keha on terve, siis on ka vaim värske. Paraneb tuju ja tulemused. Roheline tee antakse ka röömule, mida meie ümber esmapilgul vähe leidub.

Ioniseeritud vesi hoiab keha noorena

Keha rakud uuenevad pidevalt. Kui organism ei ole tasakaalus, siis on see uuenemine vaevarikas. Terve meie keha on aga suuteline uuenema ja end parandama. Kuidas muidu me muutuda saaksimegi, kui me pidevalt end ei uuendaks.

Selle eelduseks on aga tingimus, et me enda eest hoolitseme ja ei lase ebavajalikel ja kahjulikel ainetel end hävitada.

Midagi keerulist siin ei ole. Natukene tervet mõtlemist ja õige toitumine ning puhas vesi panevad aluse kõrgele elukvaliteedile kuni lõpuni.

Keha on oskumatult keerukas, aga äärmiselt lihtsalt korrashoitav süsteem.

Organismi võimekusest võib lugeda ka lehel Vananemine.

Palju tervist ja rõõmu Teile kõigile!

Sisukat vaatamist!

Vastavalt tunnustatud teaduslikule dogmale, toimus muusika loomine väljaspool tsiviliseeritud maailma rangelt reglementeeritult, kasutades harfi ja eriti pidulikel / tähtsatel puhkudel pasunate puhumise teel. Aeg-ajal esines ka inglite korrastatud koorilaulu.

Aastal 1993, said Hulse ja Taylor Nobeli preemia kaksikpulsarite avastamise eest.

Pulsarid saadavad impulssidena välja elektromagnetlaineid. Kui nüüd need raadiovastuvõtjaga kinni püüda on kuulda helisid. Ja mitte suvalist staatilist müra, vaid moodustub kindel ja moduleeruv helimuster.
Kui rakendada harmoonilist analüüsi, ehk siis helilainete sageduse ja faasinihete matemaatilist analüüsi, siis on võimalik nende helilainete põhjal moodustada hologramm. Ja hologramm on vaadeldav ja analüüsitav. Täpselt samamoodi, kui hologramm, mis on koostatud näiteks sümfooniast.

Või minugipoolest kasvõi raske rocki madalsageduslikust intensiivsest helipildist.

Aga ma ei kirjuta seda mitte selle tõttu, et olen käinud kunagi Laste Muusikakoolis, vaid põhjus on muus.

Juttu tuleb hoopis magnettomograafiast, veest, hologrammidest ja laineteooriast. Esmapilgul seost ei paista.

MRI piltide tegemise edukus sõltub aparaadi võimest organismis leiduvat vett üles leida. Ajupildi puhul peab aparaat üles leidma KÕIK üle aju laiali pillutatud veemolekulide tuumad. Ja et prootonid pöörlevad eletriväljas nagu pisikesed magnetid (jah inimene toodab elektrit), siis antakse välise magnetväljaga neile lihtsalt hoogu juurde. See teeb nad kergemini märgatavaks.

Piisava intensiivsuse juures suudab aparaat näha neid kiiresti pöörlevaid “vurre” ja nende tõttu ka kõiki veemolekule, mille baasil saab koostada aju pehmetest kudedest pildi. Nimetagem seda tinglikult magnet-hüdrolokatsiooniks.
Prootonite tantsu tõttu vesi keema ei lähe, aga aju elektrokeemiline tasakaal saab häiritud.

Kui nüüd väline magnetväli nõrgeneb, siis hakkavad mõjutatud molekulid kiirgama, sest aeglustudes vabaneb neist kiire võnkumisega tekkinud energia.
Seda kiirgust saab omakorda kinni püüda ja salvestada ning selle põhjal saab moodustada hologrammi mõjutatud kehaosast. Ja hologrammi saab peensusteni uurida.
Seda tehnikat nimetatakse kvantholograafiaks ja selle tehnika sisu on uurida igasuguste objektide nullpunktivälja kvantfluktuatsioone, mis kannavad endas kogu infot uuritava objekti kohta.
Kasutades kvantholograafiat saab seega täieliku info uuritava kohta. See ei ole seega mitte küsitava täpsusega pilt, vaid infomaatriks, mis sisaldab kogu infot, mida uuritav objekt endas sisaldab. Aju puhul sisaldab hologramm mitte ainult ülevaadet pehmetest kudedest ja aju närvivõrgustikust, vaid ka kogu muu ajuga seotud info. Kaasaarvatud mälu.

Meditsiini seisukohalt on see muidugi tohutu läbimurre, aga n.ö. kodanikuprivaatsuse koha pealt vaadatuna oleks sellise info valdamine ja haldamine meditsiiniväliselt üsnagi karm muutus meie ühiskonnas.

Ülalkirjutatud oli ainult üks näide, kuidas kompleksse adaptsiooniga saavutada suuri läbimurdeid teadmiste suurendamiseks ja nende kasutamiseks nii suureks heaks kui halvaks.

Olge terved!

_______________

VCZCNBRG

Selline väide on eksitav.

Tegelikult on täiesti olemas selline organismi seisund, mis välistab aluselise vee joomise täielikult. See on haiguslik seisund, nimega Achlorhydria.

Achlorhydria on haigus, mis ei lase mao pH taset langeda piisava määrani, et maos olev toit laguneks ja imenduks normaalsel viisil.

Nii kummastavalt, kui see ka kõlab, on meie magudes soolhape, mis lagundabki söödud toitu. Ja kui happe kontsentratsioon ei ole piisav, siis toit ei lagune ja ei imendu piisavalt, vaid sõna otseses mõttes “läheb halvaks”.

Kui tarbida suuremas koguses aluselist vett, siis põhjustab see olemasoleva haiguse ägenemise.

Achlorhydria kaasneb tihtipeale autoimmuunsushaigustega. Näiteks aneemia, gastriit ja kilpnäärme haigused.
Reeglina on Achlorhydria kroonilise gastriidi tulemus.

Sõna “achlorhydria” pärineb kreeka keelest “A-” (ilma) + “chlorhydric” (hape) = ilma happeta.

Olgu tõe huvides siiski ära mainitud, et selline haiguslik seisund on suhteliselt harva esinev. Rohkem, kui 90% inimetest selle all ei kannata.
Otse vastupidi.

Enamik inimestest kannatab ülihappesuse käes. Ja organismi ülihappesuse kontrolli alla saamiseks ei ole paremat ja ohutumat vahendit, kui aluseline ioniseeritud vesi.

Selle tõttu soovitame inimestel kindlasti enne veeionisaatori soetamist küsida täiendavat infot.

Veeionisaatori eesmärk on parandada tervist ja vabastada meie keha kõigest, mis võib seda kahjustada, mitte vastupidi.

Olge terved!